Stolbovoi saar

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Laptevite meres asuva saare kohta, Kamtšatka poolsaare juures asuva saare kohta vaata Stolbovoi saar (Kamtšatka), Leena jõe deltas asuva saare kohta vaata Stolbovoi saar (Leena). Samuti nimetati varem Stolbovoi saareks Baklannõi saart Baikali järves ja Petrovski saart Peterburis.

Stolbovoi saare asukoht
Stolbovoi saare asukoht

Stolbovoi saar (vene остров Столбовой) on piklik ja kitsas saar Põhja-Jäämere Laptevite meres, Ljahhovi saarte kõige läänepoolsem saar. Ta paikneb Kotelnõi saarest umbes 100 km kaugusel edelas ja Siberi rannikust 184 km põhjas. Ta kuulub Sahha Vabariigi koosseisu.

Saare pikkus on 47 km, laius kuni 10 km ja pindala on 170 km². Pinnamood on tasane, kõrgus kuni 220 m üle merepinnast. Saare loodeosas on 5 km pikkune järv.

Skalistõi neemel asub saare kõige põhjapoolsem punkt (74° 12′ N, 135° 30′ E74.2135.5).

Saare avastas Jakov Sannikov, kaupmees Ivan Ljahhovi tööndusartelli liige aastal 1800. Saar sai nime tumedate tulpade järgi, sest tumedad kaljud on valge lume taustal hästi nähtavad.[1]

Saart külastas 1822 kapteni Pjotr Anjou ekspeditsioon.[2]

Saar on asutamata. Seal tegutseb hüdrograafiline jaam.[1]

Saare kliima on väga karm. Valitseb jääkõrb. Suurema osa aastast on saare ümbruse veed jääs.

Tektooniliselt moondunud settekivimid, millest saar koosneb, on moodustunud hilisjuura ja varakriidiajastul. Neist on leitud karpide säilmeid. Liivakivikihid vahelduvad kiltkivi- ja argilliidikihtidega ja kõik nad on muutunud sünklinaalseteks struktuurideks. Leidub kvartsdioriidi daike.

Stolbovoi saarel kasvavad samblad ja samblikud, eostaimed ja sinililled. Lõikeheinalised, kääbuspõõsad ja turbarabad puuduvad. Elutsevad põhjapõdrad, polaarrebased, jääkarud, lemmingud. Kevadel ja suvel on palju linde.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]