Soome puss

Allikas: Vikipeedia
Süsinikterasest nahktupega puss
Tavapärane põhjamaade puss kasepuust peaga

Soome puss (soome keeles puukko) on traditsiooniline Soome või Skandinaavia stiilis pussnuga, mis on tuntud puutööriist.

Soome pussi kuju pärineb rauaeelsest ajast. Skandinaavias on leitud pronksist ja rauast nuge, mis ehituselt soome pussist ei erine. 10.12. sajandil olid sellised noad levinud kõikjal Põhja-Euroopas, kaasa arvatud Põhja-Venemaal. Soome puss hakkas teistest Põhja-Euroopa nugadest erinema ja rahvuslikuks sümboliks kujunema suhteliselt hilja, 17. sajandi lõpus ja 18. sajandil.

Kainuu maakonnast Hyrynsalmist pärit relvasepp Kalle Keränen õppis nugade valmistamist Fiskarsis 18671868 Sheffieldist pärit inglasest sepa Thomas Woodwardi juures. Seejärel avas Keränen oma ettevõtte Kainuun Puukko, mis hakkas kõige uuemaid metallitöötehnikaid kasutades tootma väliselt traditsioonilisi nuge. Neid hakati nimetama Woodwardi järgi tommi puukko.

Soomlased kasutasid pussi külmrelvana Talvesõja ajal. See tekitas punaarmees laialdast hirmu. Punaarmee komandörid rääkisid alluvatele hirmujutte soome pussi kasutamisest, et neid distsiplineerida[1]. Soome pussi eeskujul töötati NSV Liidus välja niinimetatud luuraja nuga (NR-40, нож разведчика 1940).

Kui Teise maailmasõja ajal saadeti okupeeritud Eestisse eestlastest koosnenud luuresalk "Erna", jätsid nad tapetud punaväelaste juurde soome pussi, et kohalikke süüdistama ei hakataks.[2]

1977 keelustati Soomes pusside kaasaskandmine linnades. Kuid selle seaduse täitmist ei nõuta väga rangelt. Näiteks ehitustöölised käivad sageli lõunal, endal puss riietel nähtaval kohal rippumas, ja põhjas on tavaline, et jahimehed liiguvad ringi täies jahiriietuses, mille hulka kuulub puss.

Soome puss on tänapäeval ainus tsiviilese, mida sõjaväelased võivad oma vormi juures avalikult kanda. Enamik noorsõdureid tuleb sõjaväkke oma pussiga. Sõdurid, allohvitserid ja kadetid kannavad vormi juures sageli graveeritud või muul viisil kaunistatud pussi, mis tähistab seda, et nad on läbinud väljaõppe. Selle poolest erineb puss pistodast, mida kaasas ei kanta. Pussi kaasaskandmist põhjendatakse vajadusega omada käepärast tööriista.

Tänapäeval on soome pussid levinud suveniirid.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. ERNA legendid ja tegelikkus. Ülo Jõgi. Teine trükk. Tallinn 2006
  2. Erna dessant - Erna retk