Sarvkest

Allikas: Vikipeedia

Sarvkest (ladina keeles cornea) on paljudel maismaa- ja veeloomadel silmamuna fibrooskesta osa. Sarvkest on silmamuna kattev eesmine läbipaistev osa, mis piirneb külgedelt ja tagant kõvakestaga.[1]

Sarvkesta areng, anatoomia, füsioloogia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel on tuvastatud silma sarvkest embrüonaalses arengujärgus, juba 3-nädalastel hariliku nastiku embrüotel.[2]

Madude silma katab väljast läbipaistev silmakilbis, mis vahetub koos ülejäänud nahaga kestumise ajal.[3] Madudel ei moodusta silmakilbis ja sarvkest üksteist katvaid kesti vaid neid eraldab vahekiht, mis kestumise käigus täitub lümfivedelikuga. Igapäevaselt hoolitseb sarvkesta niisutamise ja toitmise eest vesivedelik, sekreedid suubuvad nina-pisara juhadesse ja selle kaudu suuõõnde.

Öise eluviisiga madudel on sarvkest suurem kui päevase eluviisiga madudel.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looduses elavatel madudel jääb sarvkesta patoloogia enamasti tähelepanu ning ravita. Kuid loomaaedades ning maokasvandustes ja ka kodustes terraariumites tuleks, lisaks maopidamise eeskirjadele, tähelepanu pöörata ka mao silmade tervislikule seisukorrale - läbipaistmatu ülespoole kaardunud servadega silmakilbis võib vajada veterinaari abi. Mitte mingil juhul ei tohiks rebida kuivanud nahatükki (silmakilbist) omal käel, see võib vigastada mao silma.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarvkest on veresoonte ja lümfisoonteta - teda toidavad pisaravedelik ja silma vesivedelik.[4]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarvkest on silma kiudkesta kumerdunud ja läbipaistev osa. Sarvkesta taga on mitmekihiline lameepiteel, mis on varustatud närvilõpmetega.[5] Närvilõpmed muudavad sarvkesta tundlikuks koeks - püüdes sarvkesta ja silma kaitsta sulgeme silmad üsna kiiresti, nn sarvkestarefleks. Sarvkesta mõõtmed ja paksus erinevad indiviiditi.

Sarvkest arvati koosnevat 5 kihist (eest-taha)[6] :

2012. aastal avastasid Inglise Nottinghami ülikooli teadlased, et inimese sarvkihil on ka kuues kiht - Dua kiht.[7][8]

Sarvkesta lihvimine silmakirurgias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõned nägemishäired alluvad erinevatele kirurgilistele muundustele, nii näiteks saab ka Eestis, vastavalt kliendi soovile ja silma anatoomilistele eripäradele, lasta silmakirurgidel töödelda spetsiaalsete laseraparaatidega ja meetoditega (näit LASIK) silma sarvkesta selliselt, et saavutatakse ihaldatud nägemisteravus nägemisabivahenditeta (prillid, läätsed).

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel seostatakse sarvkestaga mitmeid silmahaiguseid, nagu sarvkestapõletik, sarvkestahaavand, sarvkestasade jpt.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 675:2004.
  2. V.F. Pchelyakov,Structural peculiarities of the cornea of the reptilian eye, Neuroscience and Behavioral Physiology, July–August, 1981, Volume 11, Issue 4, pp 367-370, Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014) (inglise keeles)
  3. Sybille Hildebrandt,Snakes' eyes could give us super eyesight, November 8, 2011, Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014) (inglise keeles)
  4. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 393,2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  5. Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 230, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  6. New Human Cornea Layer Discovered, 06/12/2013, Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014) (inglise keeles)
  7. Piret Pappel, Inimese silma sarvkestas avastati seni teadmata kiht, 12.06.2013 17:07, Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014)
  8. Harminder S. Dua, Lana A. Faraj, Dalia G. Said, Trevor Gray, James Lowe, Human Corneal Anatomy Redefined: A Novel Pre-Descemet's Layer (Dua's Layer), Ophthalmology, Volume 120, Issue 9 , Pages 1778-1785, September 2013, Veebiversioon (vaadatud 21.01.2014)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]