Sildumine

Sildumine on veesõiduki (ujuvvahendi) lähenemine kai või teise laeva parda äärde ning kinnitamine kinnitusotstega pollarite või muude kinnitumist võimaldavate esemete (seadmete) külge.

Kui veesõiduk lahkub sadamas oma sildumiskohalt, nimetatakse seda ärasildumiseks, kui sildub samas sadamas ühelt kailt teisele, ümbersildumiseks. Kui laev sildub teisel kohal sama kai ääres, nimetatakse seda ümberhaalamiseks.

Üldist[muuda | muuda lähteteksti]

Sildumine on seda keerukam tegevus, mida suurem on laev ja keerulisemad ilmaolud ning mida kitsam on sildumiskoht. Suurte kaubalaevade sildumisel on sageli abiks pukser(id) ja loots, mõnikord ka sildumiskaater. Tänapäevaste laevade manööverdamist sildumisel hõlbustavad põtkurid. Veeremilaevade sildumine nõuab eriti suurt täpsust, et laeva ramp oleks kairambiga täpselt kohakuti.

Laeva tekil on sildumiseks vastavad sildumis- ehk kinnitumisseadmed nagu pollarid, klüüsid, kiibid või väiksemal veesõidukil ka knaabid. Laevade kai, muude sadamaehitiste või teiste ujuvvahendite vastu hõõrdumise vältimiseks ja põrkumise pehmendamiseks kasutatakse vendreid ja põrkeseadmeid.

Tänapäeval kasutatakse liinilaevade jaoks võimalusel vaakumsildumist. Sadamakail on sel juhul vaakumseadmed, mida käitatakse laevast, ning sildumisotsad kinnitatakse vaid halva ilma või pikema seismise korral. Näiteks kasutatakse Tallinki parvlaevade vaakumsildumist nii Vanasadamas kui ka Helsingi Läänesadamas ja Stockholmis Värtahamnis.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Lähenemine[muuda | muuda lähteteksti]

Sildumiseks tuleb valmistuda laeval aegsasti. Tekimeeskond varustab end esmalt vajalike ohutusvahenditega (tööriided, kiiver, päästevest, kindad) ja jaguneb pootsmani juhtimisel vastavalt plaanile vööri ja ahtrisse. Kontrollitakse side silla- ja tekimeeskonna vahel. Tüürimees või kapten (vajadusel koostöös lootsiga) teavitab plaanitava sildumisparda ja pukseritoetuse. Sildumispardasse paigaldatakse vendrid ja tekile pannakse valmis kinnitusotsad. Kinnitusotsad tõmmatakse panipaikadest (kastid, piigid, korvid, poolid) välja ja asetatakse tekile korrektselt, et need ei läheks kiirel käsitsemisel sassi. Kinnitusotsad tõmmatakse oudega (aasadega) läbi klüüside või kiipide ja üle reelingu valmis ning nende külge seotakse üle andmise hõlbustamiseks kergemad peenemad viskeliinid. Suuremal alusel lülitatakse sisse pingutusseadmed (pelid, kepslid).

Sildumise ettevalmistused tuleb võimalusel lõpetada juba sadamasuusse jõudmise ajaks. Valmisolekust kantakse ette sillale.

Sildumismanööver[muuda | muuda lähteteksti]

Sildumismanöövri lähenemis- ja kinnitumislahendus sõltub peamiselt tuule, lainetuse ja veevoolu suunast ning tugevusest. Manöövri ohutu ja sujuv läbiviimine nõuab laevajuhilt kogemust ja tunnetust laeva juhtimisseadmete käsitsemisel. Silduv ujuvvahend peab saavutama kokkupuute kai või teise ujuvvahendiga piisavalt õrnalt ja vendrite pehmendust ära kasutades ning ühtlasi mitte tekitama vigastusi endale ega teisele objektile. Tugevam tuul, lainetus või vee vool sildumiskohal võivad samas sundida silduma viivituseta, et ujuvvahend ei hakkaks nende mõjul ära triivima.

Väikelaeva sildumismanööver

Lähenemine kaile, vendrid väljas, vööriga vaikse käiguga 35-45° nurga all kuni puuteni või vööriotsa kinnitamiseni
Vasakparda (pakpoord) kai vastu käänamine kas 1) springi + edasikäigu + rooli paremale välja pööramisega või 2) pikiotsa + tagasikäigu + rooli vasakule välja pööramisega

Otste kinnitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Sildumisel kinnitatakse esimesed kinnitusotsad viivitamata. Kinnitusotste laevalt kaile üle andmiseks, kui neid pole võimalik või ohutu otse laevatekilt kaile (teisele laevale) heita, kasutatakse esmalt abivahendina viskeliini. Kinnitusots tõmmatakse liini abil laevalt kaile ja kinnitatakse kai pollarile. Suurte laevade ja pika kinnitumisvahemaa puhul võidakse otste tekilt vastu võtmiseks ja maale veoks kasutada spetsiaalseid väikesi sildumiskaatreid ehk sildumispuksiire.

Otsad antakse väiksemal veesõidukil võimalusel üle nii, et need ei langeks vette. Ühtlasi peab alati jälgima, et vette langenud kinnitusots ei satuks veesõiduki töötavatesse käituritesse, mis võib kergelt põhjustada käiturseadme kinni kiilumise ja seiskumise, muutes veesõiduki olulisel hetkel juhitamatuks.

Otste kail pollarile kinnitamisel järgitakse reeglit, et varem samasse kinnitatud (teise veesõiduki) ots jääks takistuseta eemaldatavaks.

Kinnitusotste lõplikul seadmisel ja pingutamisel tuleb jälgida, et need ei oleks liiga lõdvad ega liiga pingul ning arvestaksid ühtlasi sildumiskoha võimalike meteoroloogiliste (ilm - tuul, lainetus) ja hüdroloogiliste (veetaseme muutus ja vee vool) mõjudega. Üle pingutatud kinnitusotsad võivad lainetuse (ka teiste veesõidukite poolt ootamatult tekitatud) tugevnemisel vigastuda või puruneda. Samuti võivad ülepinges otste tõttu kannatada saada vendrid ja veesõiduki parras. Lõtvade kinnitusotste puhul võib ujuvvahend sõltuvalt tuulest või vee voolust liigselt sildumiskohast eemalduda. Samuti hakata põrkuma mõne vendritega piisavalt kaitsmata kohaga vastu teisi ujuvvahendeid või vastu kaid. Turvalisuse huvides on otstarbekas kinnitada ujuvvahend teatavate lisaotstega, et ühe otsa katkemisel ei toimuks kohe suuremat õnnetust ega kahju. Näiteks paigaldada lisaks üldiselt tavapärastele vööri- ja ahtri pikiotstele ka vastavaid springe või põikiotsi.

Vältimaks sadamas kinnitusotste sagedast pingestumist ja seeläbi väsimist ning katkemist, kasutatakse kaatritel, purjejahtidel ja paatidel sageli kinnitusotsa küljes spetsiaalseid otsa amortisaatoreid.

Erijuhtudest ja termini kasutamisest[muuda | muuda lähteteksti]

Sildumine kai äärde on võimalik ka näiteks ahtriga ja samas eelnevalt vöörist vette lastava ühe või kahe ankru abil (n-ö Vahemere sildumine). Seda pisut keerukamat meetodit kasutatakse mõnede riikide merevägedes, sest sellega hoitakse oluliselt kokku kai ruumi ja üldjuhul võimaldab see ka lihtsamat ärasildumist. Väiksesadamates on sageli sarnaseks sildumislahenduseks kasutusel ankrupoid ehk haalpoid, harva ka sildumistulbad. Väikese paadi või kaatriga on sõltuvalt oludest ja ehitusest võimalik mõnikord aga randuda ja kinnituda lihtsalt otse veepiirile või kaldale, mida nimetatakse randumiseks.

Ekslikult kasutatakse mõnikord aga sadamas täiesti tavapärase sildumise kirjeldamiseks terminoloogiliselt sobimatuid väljendeid nagu sadamas ankrusse heitmine või sadamas randumine.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Selgitav video suure laeva sildumistegevustest (termineid ekslikult segatud haalamisega)