Vender

See artikkel räägib üldmõistest; perekonnanime kohta vaata artiklit Vender (perekonnanimi)

Vender on ujuvvahendi ja kai või muu sildumiskoha omavahelise vahetu kokkupuute vältimiseks ja pehmendamiseks mõeldud ese või seadis.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Vendrid on tänapäeval väliskujult peamiselt:

silindri- või sigarikujulised ehk toruvendrid,
kera- või pirnikujulised ehk pallvendrid;
lamedakujulised ehk plaatvendrid;
nurgakujulised (veesõiduki vööritipule, ahtrinurgale või kai nurgale kinnitatavad) ehk nurgavendrid;
mitmesugused erikujulised (näiteks redelikujuline) vendrid.

Algselt kasutati suuremate vendritena lihtsaid puitlatte ja väiksematena köiepunutisega ümbritsetud liivakotte. Seoses tehnika arenguga on arendatud ka paremini pehmendavad vendrid, mis on peamiselt kummi- ja plastikupõhised. Väiksematel ja kergematel veesõidukitel on reeglina kasutusel kergemad täispuhutavad, sadamakaidel aga täismaterjalist vendrid. Täispuhutavatele kummi-plasti-vendritele kinnitatakse eluea pikendamiseks ja parda hõõrdumiskahjustuste vähendamiseks vahel spetsiaalseid tekstiilist vendrikatteid. Suured vendrid võivad olla ujutatavad.

Sageli, eriti abilaevadel, mis peavad sageli silduma, kasutatakse vendritena kasutatud rehve.

Kummipaatide parraste hõõrdumise vähendamiseks ja eluea pikendamiseks on võimalik kasutada vajadusel lülivendreid.

Suuremate liiniveo-parvlaevade igapäevastes sildumiskohtades võidakse kaivendrite asemel kasutada ka kai külge paigaldatud sobivaid sildumisamortisaatoreid või amortisaatorvendreid.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Vendrid kinnitatakse tavaliselt nii sadamakaile kui ka veesõiduki parda äärde piisavate vahedega, et tagada ohutu pehmendus sildumisel ja kai või teise ujuvvahendi parda ääres seismisel. Sadama vendrid on reeglina statsionaarsed, kuid ei pruugi katta täielikult kogu kaid.

Vendrite kuju ja suuruse valikul ning paigaldamisel tuleb arvestada efektiivsuse ja paindlikkusega. Näiteks ei pruugi olla mõistlik hankida ja paigaldada suuremale veesõidukile suurt hulka väikseid vendreid või nö vendrikimpe, kui sama efekti tagavad ka mõned suuremad vendrid, mida on aga ühtlasi võimalik vajadusel kiiremini välja panna või ümber paigutada. Samas ei pruugi ujuvvahendile piisata igasugusteks (mitte ainult kodusadamas) sildumisolukordadeks vaid mõnest suurest vendrist suure paigaldamisvahega. Kaldega pardale võivad sobida laiemad pallvendrid. Soovitav on hoida sildumistegevusel käepärast varuvendrit, mida on vajadusel võimalik kiirelt täiendavalt rakendada kriitiliseks osutuvas kohas.

Veesõiduki vendrid on ohutuse mõttes mõistlikum kinnitada parrastele juba enne sadama akvatooriumisse sisenemist. Vajadusel tuleb sildumise käigus vastavalt tingimustele või manöövritele ujuvvahendi parda ääres mõni vender kiirelt teisele kohale ümber tõsta või lisada. Sadamast väljumise järel ja sõidu ajal eemaldatakse veesõiduki vendrid parrastelt (tõstetakse tekile). Sadamates või nende lähistel töötavatel abilaevadel ja praamidel on vendrid kinnitatud sageli statsionaarselt.

Väiksemate veesõidukite täispuhutavate vendrite pardal hoiustamiseks kasutatakse sageli spetsiaalseid vendrikorve.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

EKSS