Sierra Nevada (USA)

Allikas: Vikipeedia
Vaade Bear Creeki tipule Little Lakesi orust
Mount Whitney

Sierra Nevada (inglise keeles ka The Sierra, The Sierras; hispaania keeles 'lumine mäestik') on ida-Californias ja osalt Nevadas asuv mäestik.

Sierra Nevada kulgeb põhja-lõuna sihis. Läänenõlv on lauge, idanõlv järsk.

Sierra Nevada kõrgeim punkt on Mount Whitney (4421 m). Mäestiku pindala on 489 km².

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sierra Nevada kulgeb 650 kilomeetri pikkuselt Fredonyeri kurust põhjas Tehachapi kuruni lõunas. Lääne poole jääb Keskorg ja ida poole Suur nõgu.

Lääne-idasuunalises ristlõikes on Sierra Nevada erikülgse kolmnurga kujuline: läänenõlv on laugjas, idanõlv moodustab järsu astangu. Nõnda jääb mäestiku hari selle idapoolsesse otsa.

Lääne suunas voolavad jõed jõuavad välja Vaiksesse ookeani. Itta voolavad jõed jäävad pidama Suurde nõkku, jõudmata ookeani. Mitmed väiksemad jõed ja Owensi jõgi suunatakse ümber Los Angelese linna (vaata Los Angelese veejuhe), mistõttu mõned idasse voolavad jõed jõuavad ka Vaikse ookeanini.

Sierra Nevadas on mitmeid märkimisväärseid geograafilisi objekte:

Lõuna suunas Sierra Nevada kõrgus kasvab. Seetõttu on mäestiku lõunaosa tuntud ka High Sierra nime all. Seda piirkonda iseloomustavad maalilised kontrastid. Kõrgeim koht Tahoe järve lähedal on umbes 2 700 meetrit, kuid Yosemite rahvuspargi juures Sierra Nevada lõunaosas tõuseb mäestiku kõrgus üle 4 000 meetri ja saavutab oma maksimaalse kõrguse Mount Whitney juures. Mount Whitneyst lõuna pool kahaneb mäestiku kõrgus kiiresti.

25 miljonit aastat tagasi hakkas Sierra Nevada kõrgenema ja lääne poole kalduma. Jõed hakkasid süvendama kanjoneid mõlemale mäestiku küljele. Maa kliima jahenes ja umbes 2,5 miljonit aastat tagasi algas jääaeg. Liustikud lõikasid omanäolisi U-kujulisi kanjoneid kõikjale kogu Sierra Nevadas. Jõgede ja liustike erosiooni kombinatsioon tõi nähtavale graniidist aluskihi, jättes settekivimitest ainult jäänukid mõnesse mäetippu.

Sierra Nevada kõrgenemine jätkub ka tänapäeval, eriti selle idaküljel. Kõrgenemine põhjustab suuri maavärinaid (näiteks Lone Pine'i maavärin 1872. aastal).