Transilvaania
Transilvaania (ladina Transsilvania ('maa metsa(de) taga'); rumeenia Ardeal, ungari Erdély, saksa Siebenbürgen ja poola Siedmiogród ('seitsme linnuse maa'); türgi Erdel) on ajalooline piirkond tänapäeva Rumeenias.
Asend[muuda | muuda lähteteksti]
Väga üldistatult on Transilvaania kolmnurkse kujuga, mille külgedel olevad mäestikud on looduslikud piirid Transilvaania ja teiste piirkondade vahel. Transilvaania Alpid eraldavad Transilvaania lõuna poolt Valahhiast ja edela poolt Banaadist. Ida-Karpaadid eraldavad Transilvaania ida ja kirde poolt Moldovast ning põhja poolt Marmaatiast.
Lääne-Transilvaania mäed eraldavad Transilvaania lääne poolt Banaadist ja Krisaaniast. Ainult kaks suurt jõeorgu avavad Transilvaania lääne poole - põhja poolt Lääne-Transilvaania mägesid paiknev Someși jõe org ja lõuna poolt Lääne-Transilvaania mägesid paiknev Mureși jõe org.
Transilvaania ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ajaloo jooksul on Transilvaania kuulunud nii Ungari koosseisu kui olnud ka aastatel 1570-1867 (pool)iseseisev vürstiriik.
Esimese maailmasõja tulemusena kuulub Transilvaania Rumeeniale, kuid Teise maailmasõja ajal kuulus Transilvaania põhjaosa Ungarile.
Põhja-Transilvaania[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Põhja-Transilvaania
Transilvaania mõiste tänapäeva Rumeenias[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeval kasutatakse Rumeenias Transilvaania mõistet tihti laiemalt kui ajalooliselt. Laiemas tähenduses katab Transilvaania 16 maakonda: Alba, Aradi, Bistrița-Năsăudi, Brașovi, Caraș-Severini, Bihori, Cluji, Covasna, Harghita, Hunedoara, Maramureși, Mureși, Sălaji, Satu Mare, Sibiu ja Timiși maakond.
Neist Alba, Bistrița-Năsăudi, Brașovi, Cluji, Covasna, Harghita, Hunedoara, Mureși ja Sibiu maakond on põhiosas ajaloolises Transilvaanias, Sălaji maakond jaguneb ajaloolise Transilvaania ja Krisaania vahel.