Seebistumine

Allikas: Vikipeedia

Seebistumine on keemiline protsess, mille käigus toimub estri hüdrolüütiline lagunemine alkoholiks ja happeks leeliste toimel.

Termin „seebistamine” võeti kasutusele rasvade seebiks keetmise protsessi kohta, milles kasutatakse leelismetallide hüdroksiidide vesilahuseid (varasemal ajal lehtpuu tuhka) ning tulemuseks on seebi ja glütserooli moodustumine rasvadest. Seebivalmistamisel tekivad rasvadest (glütserooli triestrid C11–C19 alifaatsete rasvhapetega) vees lahustuvad rasvhapete soolad (seebid), mis kihistatakse väljasoolamisega:

RCOOCH(CH2OCOR)2 + NaOH → 3RCOO-Na+ + HOCH(CH2OH)2

Laiemas tähenduses nimetatakse seebistumiseks igasuguste orgaaniliste ainete hüdrolüütilist lagundamist. Näiteks valkude hüdrolüüs aminohapeteks või polüsahhariidide hüdrolüüs lihtsuhkruteks.

Estrite aluseline hüdrolüüs

Rasvade korral kasutatakse seebistumisarvu määramist, see on tehniline näitaja, mis iseloomustab aine koostisesse kuuluvate estrite ja vabade rasvhapete hulka.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]