Rudolf Allabert

Allikas: Vikipeedia

Rudolf Allabert (3. september 1939 Gattšina10. märts 2011 Tallinn[1]) oli eesti lavastaja, teatrinäitleja ja pedagoog.

Aastatel 19611965 õppis Tallinna Riikliku Konservatooriumi Lavakateedris, mille lõpetas II lennus. Tema juhendajad olid Voldemar Panso ja Vello Rummo.

Aastast 1965 mängis Allabert Eesti Riiklikus Noorsooteatris, millest hiljem sai Tallinna Linnateater. Ta oli üks Noorsooteatri asutajaid ja 198692 selle kunstiline juht.

Allaberdi tuntumad lavastused olid Astrid Lindgreni "Karlsson tembutab jälle" (1972), Mark Twaini "Tom Sawyeri seiklused" (1974), Yves Jamiaque'i "Härra Amilcar" (1983), James Goldmani "Lõvi talvel" (1985) ja David Pownalli "Meistriklass" (1988). Mälestusväärseteks on peetud tema rolle Kalju Komissarovi lavastustes "Protsess" (1975), "Veri mullal" (1976) ja "Prokurör" (1978) ning Mati Undi lavastuses "Ma armastasin sakslast" (1980). Allabert mängis ka rohkem kui 30 filmis.[2]

Ta õpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna režiikateedris näitejuhtimist.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teatrirolle[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Veri mullal" (Lauri Pent)
  • "Peaproov" (Juhan/Johannes)
  • "Prokurör" (Bojan)
  • "Pandimaja" (pandimajapidaja)

Filmirollid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]