Raul Eamets

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Raul Eamets (2009)

Raul Eamets (sündinud 5. juulil 1964[1] Pärnus)[2] on Eesti majandusteadlane.

Ta töötas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professorina ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaanina.[3][4][5]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetanud Sindi Keskkooli, astus Eamets 1982. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonda, mille ta lõpetas 1987. aastal. Tartu ülikoolis omandas ta ka magistrikraadi majandusteaduses 1993 ja doktorikraadi (PhD) majandusteaduses 2001.[1][6]

Ametialane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Eamets alustas tööd Tartu Riiklikus Ülikoolis 1987. aasta septembris poliitilise ökonoomia kateedri stažöör-uurijana.[1] Aastatel 1990–1993 töötas Eamets Tartu maavalitsuse arenguosakonnas, hiljem Tartu Arenduskeskuses. Samal ajal töötas ta Tartu Ülikoolis osakoormusega assistendina.[viide?]

1993–1995 oli Eamets Tartu Ülikooli majandusteaduskonna Rahvamajanduse ja ettevõttemajanduse üldteooria instituudis assistent, 1995–2001 sama instituudi lektor ning 2001–2005 dotsent.[1]

Aastatel 1998-2000 ning 2002-2005 oli ta Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadusprodekaan.[1]

2005. aastal sai Eamets Tartu Ülikooli majandusteaduskonna makroökonoomika professoriks.[6] 2005–2014 oli ta ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvamajanduse instituudi juhataja.[1]

Aastatel 2014–2015 oli ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan. 2016-2023 oli Eamets Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan. 2016-2023. oli ta ka Tartu Ülikooli rektoraadi liige.[1]

Osalemine otsustuskogudes ja erialastes organisatsioonides[1][muuda | muuda lähteteksti]

2016−...    Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) Administratiivkogu liige

2014−...    Eesti Doktorikoolide Nõukogu esimees

2014−2023   Eesti Eelarvenõukogu esimees

2009−2023   BIGBANK Nõukogu liige

2005−...    Eesti Statistikaameti sotsiaalstatistika akadeemilise nõukogu liige

2004−...    IZA (Bonn), külalisuurija

2002−...    Eesti Majandusteadlaste Seltsi liige (juhatuses 2002-2004)

1998−2023   Tartu Ülikool Majandusteaduskonna nõukogu liige

1997−...    Euroopa Töö-ökonomistide Assotsiatsiooni (EALE) liige

2005−2015    Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, doktorikooli juhataja 2004−2015    Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži Akadeemilise kolleegiumi liige 2004−2009    Eesti Panga Nõukogu liige

2003−2010    Tartu Ülikooli regionaalkomisjoni liige

2003−2015    Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktoriprogrammi juht

2003−2006    Euroopa Fondi juures asuva EIRO võrgustiku Eesti korrespondent

2002−2015    Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži Nõukogu esimees

2000−2014    ajakirja Baltic Journal of Economics toimetuskolleegiumi lige

1999−2002    Sotsiaalministeeriumi juures asuva sotsiaalmajandusnõukogu liige

1998−2002    Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži asedirektor

1995−2005    Tartu ülikooli Euroteaduskonna koordinaator majandusteaduskonnas

1994−2001    Eesti Statistikaameti juurde moodustatud Eesti Tööturu-uuringu Ekspertnõukogu liige

Teadus[muuda | muuda lähteteksti]

Eametsa olulisemad uurimisvaldkonnad on ränne ja rändepoliitika, tööturu tulevikutrendid, noorte töötus, tööturu paindlikkus, haridussüsteemi vastavus tööturule, tööjõu prognoosid, ametialane mobiilsus, tööturu voogude analüüs, tööpuudus siirdemajanduses ja palgalõhe. Ta on ennast täiendanud Kopenhaagenis (DIS), Londonis (Birckbeck College ja UCL), Bonnis (IZA), Berliinis (DIW) ja Aarhusis (Aarhusi ülikool). 15 aasta jooksul on Eamets osalenud 25 teadusprojektis Eesti tööturu eksperdina või töögrupi juhina.[viide?] Kokku on ta avaldanud üle 150 teaduspublikatsiooni. Viimase 10 aasta jooksul on ta esinenud 30 kodu- ja rahvusvahelisel konverentsil/seminaril ettekandega.[viide?]

Periood 2015-kuni tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Rände  ja rändepoliitika teemadest kõige olulisem on Eesti inimarengu aruande toimetamine koos T. Tammaru ning K. Kallasega[7]. Kõige olulisem sõnum selles aruandes oli rände paradigma muutus – Eesti on muutunud väljarände riigist sisserände riigiks, koos kõigi siit tulenevate järeldustega rändepoliitikale. Samuti oli inimarengu aruanne esimene kogumik, mille koostamisse kaasati päris olulises mahus humanitaarteadlasi. Rändeteemaline inimarengu aruanne leidis ühiskonnas väga elavat vastukaja ning hiljem on autoreid ekspertidena kaasatud mitmetesse aruteludesse ja komisjonidesse. Samuti  on Raul Eamets analüüsinud rände majanduslike mõjude olemust põgenike kriisi näitel[8] . Artiklis kasutati lihtsat tööturu nõudluse pakkumise duaalset mudelit näitamaks, kuidas mõjub lihttööjõud negatiivselt sihtriigi tööturule ning valgekraede sisseränne mõjutab sihtriigi tööturgu positiivselt. Sellel tulemusel on väga olulised poliitika järeldused rändepoliitika kontekstis. Rände teemade põhjalikum käsitlus sai R. Eamets jaoks alguse väljarände käsitlusest, kui ta 2014/15 inimarengu aruandes koos T. Tammaruga analüüsis väljarände ulatust ning põhjusi [9]. R. Eamets on rändest ja rändepoliitika teemadel kirjutanud korduvalt ka ajakirjanduses[10] [11][12][13] Koos prof Tammaruga juhtis Raul Eamets RITA RÄNNE projekti mille raames valmis hulgaliselt raporteid ja artikleid[14]

Makroökonoomika ja eelarvepoliitika teemadel on R. Eamets koos kaasautoriga uurinud viimase Suure surutise (Great Recession 2009-2010) mõju Läti ja Poola majandusele[15] .  Poola ja Läti on kaks majandust, mis toimisid viimase majanduskriisi ajal täiesti erinevalt, hoolimata sellest, et üleminekuperioodi alguse reforme iseloomustab mõlemal juhul nö kiire üleminek turumajandusele. Oma töös jõudsid autorid järeldusele, et kriisiaegse erineva käitumise põhjustasid erinevad vahetuskursi režiimid (Poola – ujuv vahetuskurss ja Läti – fikseeritud vahetuskurss). Lisaks iseloomustas Lätit suhteliselt nõrk pangandussektor, tugev sõltuvus välisturgudest ning koduturu väiksus. Poola majandust iseloomustas väiksem sõltuvus välisturgudest, riigivõla madal tase ning tugev kodumaine tööstussektor.[15]

Üheks oluliseks uurimisteemaks on viimaste aastatels kujunenud tuleviku oskuste ja tuleviku tööturu teema.Tuleviku tööturu arenguid iseloomustavad suured globaalsed trendid on seotud suurandmete analüüsiga, asjade internetiga (internet of things), elanikkonna vananemisega, uue meedia süsteemiga, uute ettevõtluse mudelitega, nö globaalse küla tekkega ning ebavõrdsuse ja geopoliitilise ebakindluse suurenemisega. Kõik see tähendab ettevõtete keskmise eluea lühenemist, paindlike töövormide järjest laiaulatuslikumat kasutuselevõttu, mitmegeneratsioonilisi töökohti jne[16] [17]. Uued töövormid ja paindlik tööturg nõuab ühtlasi uusi oskusi ja teadmisi. Tänasest oluliselt suurema tähenduse omandavad nn ülekantavad oskused, mis võimaldavad liikuda ühelt töökohalt teisele ning soodustavad täiend- ja ümberõpet ja vajadusel ka eriala vahetamist. Uute oskuste omandamiseks peab muutuma ka tänane haridussüsteem. R. Eamets oli Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde moodustatud konkurentsivõime ekspertgrupi juht (üks kolmest töörühmast)- Pikkade arutelude käigus kujundati visioon, mis suunas peaks muutuma tulevikus Eesti haridussüsteem, majandus ning rändepoliitika. Üle poole aasta kestnud projekti raames pandi kokku hariduse visioonipaber, mis oli üheks alusdokumendiks „Haridusstrateegia aastaks 2035“ kujundamisel [18].

Tuleviku oskuste ja tööturu teemaga seonduvad ka pikaajalised demograafilised prognoosid. Ühe sellise pikaajalise prognoosiga, mis valmis koostöös Tallinna ülikooli demograafidega [19](Puur, Eamets et al 2018), õnnestus autoritel tõestada, et tuleviku arengud Eesti tööturul ei pruugi olla nii sünged, kui me senini oleme harjunud mõtlema. Kui me võtame prognoosi perioodi lõpuks aasta 2100, ei pruugi lähituleviku negatiivne sündimuse trend üldist pilti eriti mõjutada. Kui me võtame arvesse tööturul toimuvad trendid (uued kõrgema haridusega vanusekohordid, pensioniea võimalik pikendamine, meeste tervisekäitumise paranemine, mitte-eestlaste tulemuslik lõimumine) ning lisame sinna juurde võimaliku sündimuskordaja paranemise ja positiivse rändesaldo, siis ei pruugi sajandi lõpuks maksumaksjate ja ülalpeetavate suhe sugugi halveneda. Meie lähenemisviisi uudsus nii Eesti kui ka Euroopa kontekstis oli positiivsete hõive stsenaariumite ning rändesaldo sissetoomine pikaajalistesse demograafilistesse prognoosidesse. Eestis oli selline lähenemine esmakordne.

Märgilise tähendusega on 2019. a aasta detsembris ilmunud Riigikogu Toimetiste number, millest suure osa moodustas Tartu ülikooli rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud temaatiline osa. Temaatilise osa sisuks on Tartu ülikooli sotsiaalteadlaste panus Eesti riigi arengusse. Kokku on erinumbris kaheksa artiklit sotsiaalteaduste valdkonna erinevate struktuuriüksuste ja erialade teadlastelt. R. Eamets ja K. Kreegipuu, kes olid ajakirja toimetajad kirjutasid ka pikema sissejuhatuse, kus avatakse sotsiaalteadlaste rolli ühiskonna elu protsesside kirjeldamisel[20].

Varasema perioodi teadustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tööpuudus ja majandusšokid

R.Eamets oli üks esimesi, kes alustas siirdeperioodi Eesti tööturu analüüsimist eelretsenseeritavas rahvusvahelises majanduskirjanduses [21] . R.Eamets kuulus töögruppi, kes töötas välja Eesti tööjõu uuringu metoodika [22]ning avaldas ka vastavad esimesd tulemused aastal 1997. [23]Tänane Eesti tööturu statistika tugineb suures plaanis nimetatud metoodikale. Ta on samuti analüüsinud noorte olukorda Eesti tööturul[24]. Vaatluse all on olnud varjatud tööpuuduse erinevad aspektid [25] . Lisaks on R. Eamets käsitlenud töötuse regionaalseid aspekte Eestis [26] [27] ja makromajanduslike šokkide mõju Eesti töötusele[28]. Olulisemad järeldused varasematest uuringutest: Eestis domineerib struktuurne tööpuudus; traditsiooniline optimaalse transformatsiooni kiiruse teooria ei tööta Eesti tingimustes, kuna tööturu paindlikkus on siin suhteliselt kõrge; väliste šokkide tulemusena sattusid löögi alla eelkõige vähemkvalifitseeritud töötajad.

Samuti on käsitlust leidnud Eesti tööturu reageerimine ülemaailmsele majanduskriisile[29][30] . Olulise järeldusena võib välja tuua äärmiselt suure Eesti tööturu paindlikkuse, mis võimaldab makroökonoomiliste šokkidega toime tulla ka olukorras, kus eelarve ja rahapoliitika võimalused on väga piiratud.

Üldiste makromajanduslike arengutega seonduvad ka mitmed tööjõu prognoosid, mida ta on teostanud enamasti rakendusuuringute raames. Energeetika sektori tööjõu prognoos näitas, et pikas perspektiivis suureneb energeetika sektoris oluliselt kolmanda taseme haridusega töötajate vajadus.[31]

Tööturu ja hariduse seosed

Kronoloogiliselt oli esimene doktorikraadiga inimeste vajaduse prognoosi Eestis [32], kus välja pakutud aastane vajadus 300 doktorikradiga inimese järele on tänaseks jõudnud Eesti riigi programmdokumentidesse. Kindlasti tasub esile tuua ka vastava haridusökonoomika konverentsi korraldamist ja selle baasil ilmunud kogumiku toimetamist[33]  . Laialdast kõlapinda on leidnud ühiskonnas kõrgkoolide vilistlasuuringud ja nende tulemuste tutvustamised. [34]

Olulisemad tulemused, mis uuringutest selgusid, lükkavad ümber mitmed müüdid ja käibetõed, mis seonduvad kõrghariduse ja kitsamalt socialia valdkonna lõpetajate toimetulekuga tööturul. Nimelt näitasid küsitlused, et socialiavaldkonna lõpetajad saavad tööturul hästi hakkama, töötute osakaal värskelt lõpetanute seas oli  ca 3%, samal ajal kui üldine noorte töötus küündis 2010. aastal 40%-ni. Samuti võib öelda, et socialia lõpetanute keskmine palk on üks kõrgemaid, kui võrrelda erinevate koolitusvaldkondade lõpetajaid.[35] [36]

Tööturu mobiilsus ja tööturu paindlikkus

R. Eametsa uurimistöös on väga olulisel kohal tööturu paindlikkuse küsimused.[37] Tööturu paindlikkuse üks aspekte on tööturu mobiilsus. Tööturu mobiilsuse all peetakse silmas inimese positsiooni muutumist tööturul. Oma varasemates uuringutes keskendus R. Eamets peaasjalikult liikumistele tööturuseisundite vahel[38] [39], siis aastatel 2010-2014 on uurimise fookus liikunud migratsiooni ja ametialase mobiilsuse küsimustele[40]. Kasutatades unikaalset internetipõhist CV-de andmebaasi (CV Keskuse andmed), oln ta koos kaasautoritega vaadelnud välismaal töötamise mõju ametialasele mobiilsusele [41], lisaks tööturu mobiilse mõju innovatsioonile [42] . Tulemused näitasid, et ajutise välismaal töötamise korral välismaal töötamise kogemus olulist mõju amaetialasele mobiilsusele ei avalda. Üks võmalikke seletusi on üleharituse probleem, ehk siis enamus eestlasi, kes välismaal (eelkõige Soomes) töötavad, töötavad oma haridustasemele mittevastaval (madalamal) ametikohal. Seega ei oma selline töötamine ka mõju inimese hilisemale karjääri aengule. Ajakirjas European Journal of Indutrial relations ilmunud artikkel on senini R. Eametsa kõige sagedamini viidatud publikatsioon [43] [44]. Mahukas oli ka R. Eametsa panus kaitstud paindlikkuse (flexicurity) temaatikasse. Selles valdkonnas on ilmunud peatükke kogumikes[45] ja ajakirjades[46] , Eurofondi uurimus [47]ning üks rahvusvahelises kirjastuse avaldatud kollektiivne monograafia, mille toimetajad olid prof. R. Eamets ja prof T. Paas[48].

Geografilise mobiiluse ja tööturu paindlikkuse seostamine tunnustatud ajakirja International Journal of Manpower erinumbris on tunnustuseks ja jätkuks seni tehtud töö tulemuslikkusele. Kutsutud külalistoimetajana toimetas R. Eamets ja refereeris koos kaastoimetajaga 8 artiklit ning kirjutasime sissejuhatava artikli  [49] . Samas ajakirjas ilmus ka analüüs ajutiste migrantide nende tööalase mobiilsuse kohta [41]. Lisaks teadustegevusele olen koostös T. Tammaruga algatanud migratsiooniteemaliste konverentside ja seminaride seeria, mida toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Esimene migratsiooni teemaline konverents toimus 2013. a. märtsis, tänaseks on neid konverentse kokku toimunud 11 korda, R. Eamets on esinenud enamikel kokuusaamistel või osalenud moderaatorina. [1] Lisaks on R. Eamets võtnud korduvalt migratsioonipoliitika teemadel sõna meedias ja kirjutavas ajakirjanduses.[50][51][52][53][54]

2023. aasta augustis selgus, et Eamets oli sõlminud Tartu Ülikooli poolt lepingu Pere Sihtkapitaliga (olles ise ühtlasi Pere Sihtkapitali nõukogu liige) küsitlusuuringu korraldamiseks. Leping andis Pere Sihtkapitalile ligipääsu 2000 lastetu naise isikuandmetele rahvastikuregistris, mida muidu poleks uuringu läbiviijale väljastatud ja mida kasutati muuhulgas naistelt delikaatsete andmete küsimiseks. Tartu Ülikooli eetikakomiteele oli esitatud loataotlus uuringuks, aga nad polnud selle kohta veel otsust teinud.[55] Eamets tunnistas oma viga.[56] Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser otsustas 14. augustil 2023 lõpetada Eametsaga töösuhte, põhjendades seda ülikooli juhtimisalaste reeglite rikkumisega (näilise lepingu sõlmimine ja selle varjamine), heast teadustavast ja teaduseetika nõuetest mitte kinni pidamisega ning korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu nõuete rikkumisega[5] (ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes).[57] Eamets reageeris sellele öeldes, et tema suhtes on käimas poliitiline rünnak, millega Tartu Ülikool läks kaasa ja fabritseeris tõele mittevastava süüdistuse[58] ning karistus oli ebaproportsionaalne võrreldes tehtud eksimustega.[59] Eamets ütles, et oli suhelnud lepingu teemal ülikooli õigusnõunikuga, kes ei keelanud tal lepingu sõlmimist ega rääkinud toimingupiirangust. Ülikooli esindajad ütlesid, et Eamets polnud küsinud selle kohta, kas tema isiklikult tohib lepingu allkirjastada, et Eametsale kui tippjuhile peaksid toimingupiirangud teada olema ja et õigusnõunik oli lepingu kavandit muudelgi põhjustel probleemseks hinnanud.[58] Töösuhe ülikooliga lõppes novembris 2023, pärast töölepingus olevat etteteatamisaega.[60] Töölepingu lõppemisele vaatamata pidas Eamets ülikooli majandusteaduskonnas vabatahtlikult loenguid edasi kuni sügissemestri lõpuni.[61]

Septembris määras politsei Eametsale toimingupiirangu rikkumise eest 400 eurot trahvi.[62] 21. märtsil 2024 Tartu Maakohus tühistas Politsei poolt kehtestatud trahvi, kuna leidis, et teol puudusid väärteo tunnused. Kohus arvestas, et Eamets oli küsinud antud teemal nõu usaldusväärsetelt ja kvalifitseeritud õigusharidusega juristidelt, kes ei öelnud talle, et lepingu sõlmimine tähendaks huvide konflikti, ning Eamets lähtus lepingu sõlmimisel nende seisukohast. Kohtu hinnangul puudus inimesel süü, kui ta ei saanud aru oma teo keelatusest ja see eksimus oli talle vältimatu.[57]

Õpetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eamets koos kolleegidega (Viktor Trasberg jt) olid esimesed, kes alustasid tänapäevases mõistes majandusteooria (economics) õpetamist 1989/1990. õppeaastal. Selle tulemusena valmisid ka esimesed majandusteooria õpikud kõrgkoolile ja keskkoolile.[viide?]

Ta on õpetanud majandusteooria kursusi eri tasemega õppeprogrammides, töö-ökonoomika, makroökonoomika ning EL-i sotsiaal- ja tööpoliitika kursusi.[viide?] Kokku on tema juhendamisel või kaasjuhendamisel kaitstud ülikoolis 38 magistritööd ja 8 doktoritööd (Masso, 2005; Leping, 2008, Kallaste, 2010, Järve, 2011, Lauringson 2012, Anspal 2015, Roosaar 2022, Piirits 2022).[1] Ühtlasi on ta osalenud 13 keskkooli ja kõrgkooli majandusõpiku kirjutamisel kaasautori või toimetajana.[viide?]

Muu[muuda | muuda lähteteksti]

2017−...    Otepää Vallvalitsuse eelarvekomisjoni  liige

2017 −...   OSKA projekti Nõunike Kogu liige

2019 −...   Pere Sihtkapitali Nõukogu liige

2019 - ...  Postimehe Fondi teadusnõukogu liige[63]


Tunnustus

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Raul Eamets on abielus Merle Eametsaga. Neil on kaks tütart ja poeg. Tema huvideks on lugemine, kalapüük ja matkamine.[viide?]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Raul Eametsa CV, Eesti Teadusinfosüsteem.
  2. ↑ CV inglise keeles (pdf)
  3. ↑ Edu sõltub Eesti ettevõtete omanike tarkusest, Postimees Arvamus.
  4. ↑ ERR, Merilin Pärli | (11. august 2023). "Pere Sihtkapital küsis uuringu jaoks TÜ nimel tuhandete naiste andmeid". ERR. Vaadatud 12. augustil 2023.
  5. ↑ 5,0 5,1 "Tartu Ülikool lõpetab Raul Eametsaga töösuhte". Tartu Ülikool. 14. august 2023. Vaadatud 14. augustil 2023.
  6. ↑ 6,0 6,1 Professor Raul Eamets. Tartu Ülikooli koduleht, 21.03.2023
  7. ↑ Tammaru, Kallas , Eamets (2017). "Põhisõnumid. Eesti Rändeajastul, Eesti Inimarengu aruanne". Vaadatud 18.04.2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. ↑ Eamets, R.; Pataccini, L. (2017-01). "Economic aspects of migration and the refugee crisis in Europe: challenges and opportunities in a dramatic scenario". Global Affairs (inglise). 3 (1): 59–70. DOI:10.1080/23340460.2017.1316598. ISSN 2334-0460. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  9. ↑ Tammaru, Eamets (2015). Nüüdisaegne väljaränne: ulatus, põhjused ja mõjud Eesti arengule. Raivo Vetik (Toim.). Eesti Inimarengu Aruanne 2014/2015. Eesti Koostöö Kogu. Lk 109-117.
  10. ↑ "Raul Eamets, Tiit Tammaru: rändekvoodist ja lõimumisvõimekusest". Postimees. 17. september 2020. Vaadatud 19. aprillil 2024.
  11. ↑ "Raul Eamets, Tiit Tammaru: tark sisserändepoliitika Eestile". Arvamus. 20. märts 2018. Vaadatud 19. aprillil 2024.
  12. ↑ "Tiit Tammaru, Raul Eamets: Eesti rändepoliitika uued alused – punktisüsteem ja õpiränne?". Arvamus. 30. märts 2017. Vaadatud 19. aprillil 2024.
  13. ↑ "Tiit Tammaru, Kristina Kallas, Raul Eamets: eestluse ja Eesti rahvusriigi tulevik". Arvamus. 31. detsember 2016. Vaadatud 19. aprillil 2024.
  14. ↑ "Publikatsioonid – RITA-RÄNNE projekt". ranne.ut.ee. Vaadatud 19. aprillil 2024.
  15. ↑ 15,0 15,1 Pataccini, Leonardo; Eamets, Raul (2. oktoober 2019). "Austerity versus pragmatism: a comparison of Latvian and Polish economic policies during the great recession and their consequences ten years later". Journal of Baltic Studies (inglise). 50 (4): 467–494. DOI:10.1080/01629778.2019.1680404. ISSN 0162-9778.
  16. ↑ Eamets, R (2018). "Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse?" (PDF). Riigikogu Toimetised. 37: 31-42.
  17. ↑ Eamets, Humal, Beblavi, Maselli, Bheemaiah, Smith, Finn, Leschke (2017). Introduction: Balancing Flexibility and security for young during the crises; in Youth employment: STYLE Handbook (inglise). CROME. Lk 215-219.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  18. ↑ https://haridusfoorum.ee/images/2020/Tark_ja_tegus_Eesti_2035.pdf
  19. ↑ Puur, Eamets, Piirits, Klesment (2017). "Integreeritud rahvastiku- ja hõiveprognoos: Eesti valikud aastani 2100" (PDF). Riigikogu Toimetised. 38: 41-58.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  20. ↑ Kreegipuu, Eamets (2019). "Mida on sotsiaalteadlastel Eestile anda?" (PDF). Riigikogu Toimetised. 40: 55-64.
  21. ↑ Eamets, Raul (1994-01). "Labour market and employment issues in transition economies: The case of Estonia". Communist Economies and Economic Transformation (inglise). 6 (1): 55–73. DOI:10.1080/14631379408427780. ISSN 1351-4393. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  22. ↑ Pettai, Eamets, Piliste , Servinski (1997). Eesti Tööjõu-uuring 1995, Metoodiline ülevaade. Estonian Labour Market Survey 1995. Methodological Report. Tallinn-Viljandi: Eesti Statistikaamet. Lk 110.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  23. ↑ Eamets, Kulikov, Philips (1997). Eesti tööjõu-uuring 1995, Struktuursed muutused Eesti tööturul aastatel 1989-1994. Estonian Labour Force Suvey 1995 Structural changes in Estonian labour market 1989-1994. Tartu-Viljandi: Eesti Statistikaamet. Lk 159.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  24. ↑ Eamets (2000). Youth on Estonian Labour Market. Review of National Youth Policy in Estonian National Report. Ministry of Education, Council of Europe. Lk 118-133.
  25. ↑ Eamets, Raul; Ukrainski, Kadri (2000-12). "Hidden Unemployment in Estonia: Experience from the Early Years of Transition (1989‐1996)". Post-Communist Economies (inglise). 12 (4): 463–484. DOI:10.1080/14631370050216515. ISSN 1463-1377. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  26. ↑ Paas, Eamets (1999). Eesti regionaalne tööturg ja tööpoliitika, kogumikus Eesti regionaalse arengu käsitlusi. Viljandi: Kesk-Eesti statistikabüroo. Lk 50-63.
  27. ↑ Eamets (2003). Tööturu liikumiste analüüs piirkonniti, ptk monograafiast Eesti regionaalarengu sotsiaalmajanduslik käsitlus. Tartu ülikool. Lk 183-235.
  28. ↑ Eamets, Raul; Varblane, Urmas; Sõstra, Kaja (2003-03). "External Macroeconomic Shocks and the Estonian economy: How did the Russian Financial Crisis affect Estonian Unemployment and Foreign Trade?". Baltic Journal of Economics (inglise). 3 (2): 5–24. DOI:10.1080/1406099X.2003.10840388. ISSN 1406-099X. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  29. ↑ Eamets (2011). Tööturg, tööturu paindlikkus ja majanduskriis Balti riikides, Eesti Inimarengu aruanne 2010/2011. Tallinn: Eesti Koostöökogu. Lk 75-82.
  30. ↑ Eamets, Raul (18. juuni 2013). "Labour market and labour market policies during great recession: the case of Estonia". IZA Journal of European Labor Studies. 2 (1): 4. DOI:10.1186/2193-9012-2-4. ISSN 2193-9012.
  31. ↑ Meriküll, Jaanika; Eamets, Raul; Humal, Katrin; Espenberg, Kerly (2012-10). "Power without manpower: Forecasting labour demand for Estonian energy sector". Energy Policy. 49: 740–750. DOI:10.1016/j.enpol.2012.07.018. ISSN 0301-4215. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  32. ↑ Masso, Jaan; Eamets, Raul; Meriküll, Jaanika; Kanep, Hanna (2009-01). "Support for Evolution in the Knowledge-Based Economy: Demand for PhDs in Estonia". Baltic Journal of Economics (inglise). 9 (1): 5–29. DOI:10.1080/1406099X.2009.10840450. ISSN 1406-099X. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  33. ↑ Backhaus, Eamets, Eerma (2010). Economics of Education. Issues of Transition and Trasformation. Lit-Verlag.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  34. ↑ Espenberg, Eamets, Themas (2011). "Eesti kõrgkooli lõpetajate toimetulek tööturul". Haridus. 4: 26-32.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  35. ↑ Espenberg, Themas, Masso, Eamets (2013). "Why do social science graduates earn more than natural science graduates in Estonia in Higher Education at a Crossroads: the case of Estonia" (PDF). Lk 307-342. Vaadatud 25. aprill 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  36. ↑ Espenberg, Themas, Masso, Eamets (2012). "Does University Degree Pay off in the Estonian Labour Market". Studies for Learning Society. 2–3: 46-62.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  37. ↑ Eamets, R (2001). Reallocation of labour during transition. Disequilibrium and policy issues the case of Estonia. (PhD Thesis in Economics), No 5. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus. Lk 252.
  38. ↑ Eamets (1999). "Gross Flows in Estonian Labour Market and Transition Probabilities Across Labour Market States". Baltic Journal of Economics. 2 (2): 141-184.
  39. ↑ Eamets, Raul (2004-03). "Labour market flows and adjustment to macroeconomic shocks in the Baltic States". Post-Communist Economies (inglise). 16 (1): 47–71. DOI:10.1080/1463137042000194843. ISSN 1463-1377. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  40. ↑ Masso, Eamets, Philips (2007). Creative destruction and transition. Evidence on firm demographics from Estonia. in Entrepreneurship , Industrial location and Economic Growth. Ed. J.M. Arauzo and M. Manjon. Edward Elgar Publishing. Lk 81-103.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  41. ↑ 41,0 41,1 Masso, Jaan; Eamets, Raul; Mõtsmees, Pille (26. august 2014). Raul Eamets and Dr Krista Jaakson, Dr (toim). "Temporary migrants and occupational mobility: evidence from the case of Estonia". International Journal of Manpower (inglise). 35 (6): 753–775. DOI:10.1108/IJM-06-2013-0138. ISSN 0143-7720.
  42. ↑ Masso, Eamets, Mõtsmees, Philips (2012). The Impact of Interfirm Labor Mobility on Innovation: Evidence from Job Search Portal Data, In: Carayannis, Elias; Varblane, Urmas; Roolaht, Tõnu (Ed.). Innovation Systems in Small Catching-Up Economies: New Perspectives on Practice and Policy. Springer-Verlag. Lk 297-321.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  43. ↑ Eamets, Raul; Masso, Jaan (2005-03). "The Paradox of the Baltic States: Labour Market Flexibility but Protected Workers?". European Journal of Industrial Relations (inglise). 11 (1): 71–90. DOI:10.1177/0959680105050403. ISSN 0959-6801. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  44. ↑ "Raul Eamets". scholar.google.com. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  45. ↑ Eamets, Paas (2007). Flexicurity: combining labour market flexibility and security in the Baltic states. in Flexicurity and Beyound. Finding a new agenda for European Social Model ed. H. Jorgensen, P.K. Madsen. Copenhagen: DJOF publishing. Lk 391-418.
  46. ↑ Eamets, Raul; Kallaste, Epp; Masso, Jaan; Rõõm, Marit (2003-02). "How flexible are labour markets in the CEECs? A macro level approach". Transfer: European Review of Labour and Research (inglise). 9 (1): 101–121. DOI:10.1177/102425890300900109. ISSN 1024-2589. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  47. ↑ Philips, Eamets (2007). Approaches to flexicurity: EU models. Dublin: European Foundation for improvement of Living and Working conditions. Lk 51.
  48. ↑ Paas, Eamets (2007). Labour Market Flexibility, Flexicurity and Employment:Lessons from Baltic States. New York: Nova Science. Lk 155.
  49. ↑ Eamets, Jaakson (2014). "Labour market flexibility and spatial mobility". International Journal of Manpower. 35 (6): 746-752.
  50. ↑ "Raul Eamets ⟩ Rändekvooti ei pea suurendama". Arvamus. 5. veebruar 2024. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  51. ↑ "Raul Eamets, Tiit Tammaru: rändekvoodist ja lõimumisvõimekusest". Postimees. 17. september 2020. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  52. ↑ "Raul Eamets, Tiit Tammaru: tark sisserändepoliitika Eestile". Arvamus. 20. märts 2018. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  53. ↑ "Tiit Tammaru, Raul Eamets: Eesti rändepoliitika uued alused – punktisüsteem ja õpiränne?". Arvamus. 30. märts 2017. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  54. ↑ "Tiit Tammaru, Kristina Kallas, Raul Eamets: eestluse ja Eesti rahvusriigi tulevik". Arvamus. 31. detsember 2016. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  55. ↑ Pere Sihtkapital küsis uuringu jaoks TÜ nimel tuhandete naiste andmeid, ERR, 11. august 2023
  56. ↑ Eamets: leidsime ühes rektoriga, et olen valesti käitunud, ERR, 12. august 2023
  57. ↑ 57,0 57,1 ERR (21. veebruar 2024). "Tartu maakohus tühistas Raul Eametsa suhtes algatatud väärteomenetluse". ERR. Vaadatud 29. veebruaril 2024.
  58. ↑ 58,0 58,1 TÜ õigusnõunik hoiatas Eametsa: sihtasutuse ja ülikooli koostöö paistab kunstlik, et pääseda ligi andmetele. Eesti Ekspress, 15.08.2023
  59. ↑ Eetikakomitee arutab Pere Sihtkapitali uuringut järgmisel nädalal. ERR, 14.08.2023
  60. ↑ Mooste, Kertu, toim (15. august 2023). "Eamets: ülikool ei keelanud mul lepingut allkirjastada, mind ei informeeritud võimalikust toimingupiirangu rikkumisest". Delfi. Vaadatud 29. veebruaril 2024.
  61. ↑ Seema, Kristofer (23. november 2023). "Raul Eamets jätkab lõpetatud töölepingust hoolimata ülikoolis õpetamist". Tartu Postimees. Vaadatud 29. veebruaril 2024.
  62. ↑ "Politsei tegi Raul Eametsale korruptsiooni eest trahvi" Delfi, 2. veebruar 2024
  63. ↑ https://www.postimees.ee/7997508/postimehe-fond-jaan-tonissoni-nimelised-raamatugrandid-on-jagatud
  64. ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  65. ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.
  66. ↑ "Toomas Asser ja Raul Eamets said Tema Majesteedilt kuningas Carl XVI Gustafilt Rootsi Kuninglikud Põhjatähe ordenid". Tartu Ülikool. 5. mai 2023. Vaadatud 29. veebruaril 2024.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Raul_Eamets&oldid=6637941"