Rasvatihane
Allikas: Vikipeedia
| Rasvatihane | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Isaslind
 Laul |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Parus major Linnaeus, 1758 |
||||||||||||||
 |
Rasvatihane (Parus major) on tihaslaste sugukonda kuuluv värvuline. Ta on Eesti üks tavalisemaid ja tuntumaid linde, ja üks põhjalikumalt uuritud linnuliike maailmas.
Sisukord |
[redigeeri] Süstemaatika
Rasvatihase umbes 30 alamliiki jagunevad rühmadeks major, minor ja cinereus . [2] Rühma major alamliikide alapool on kollane, cinereus ja minor rühmade alamliikide alapool on valkjas.
[redigeeri] Levila
Rasvatihane on laialt levinud Euraasias Briti saartest ida suunas läbi Põhja- ja Lõuna-Aasia kuni Jaapani ja Malai saarestikuni, olles laialt levinud ka viimatimainitud piirkondades. Kesk-Aasiat asustab temaga väga lähedane liik turkestani rasvatihane.
[redigeeri] Välimus
Pikkus keskmiselt 15 cm ja kaal 19 grammi. Rasvatihase paljude Aasia alamliikide alapool on hallikasvalge, kuid kõigil alamliikidel on must lagipea ja kurgualune, ning kurgu alt läbi kõhualuse kuni tüürsulgedeni kulgeb lai must vööt.
[redigeeri] Elupaik
Rasvatihane on levinud kõiksugustes puistutes laial skaalal aedadest suurte metsadeni.
[redigeeri] Toitumine
Rasvatihane toitub putukatest, nende munadest ja vastsetest. Talvel sööb seemneid, marju ja puuvilju; toitub ka loomakorjustel. [3]
[redigeeri] Pesitsemine
Rasvatihane pesitseb kõikvõimalikes õõnsustes ja pesakastides. Emaslind rajab õõnsusesse pesa, mis koosneb samblast, kuivadest kõrtest ja lehtedest. Sisevooderduses kasutab karvu, jõhve, taimevilla ja sulgi. Täiskurnasid 3-13 munaga leidub mai algusest kuni juuli teise pooleni. Munad on valged ja kirjatud hajusate roostekarva täppidega. Rasvatihane pesitseb meil üks kuni kaks korda aastas. [3] Rasvatihane on paigalind.
[redigeeri] Viited
- ^ BirdLife International (2004). Parus major. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Välja otsitud 5 May 2006. Database entry includes justification for why this species is of least concern
- ^ Harrap, S. & Quinn, D. Tits, Nuthatches and Treecreepers. Christopher Helm, London 1996
- ^ 3,0 3,1 Rootsmäe, L., Veroman, H. Eesti laululinnud Tallinn, Valgus 1974
