Rasvatihane
| Rasvatihane | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Parus major Linnaeus, 1758 |
||||||||||||||
 |
Rasvatihane (Parus major) on linnuliik tihaslaste sugukonnast. Ta on Eesti üks tavalisemaid ja tuntumaid linde ning üks põhjalikumalt uuritud linnuliike maailmas.
Sisukord |
Süstemaatika [muuda]
Rasvatihase umbes 30 alamliiki jagunevad rühmadeks major, minor ja cinereus .[2] Rühma major alamliikide alapool on kollane, cinereus ja minor rühmade alamliikide alapool on valkjas.
Levila [muuda]
Rasvatihane on laialt levinud Euraasias Briti saartest kuni Jaapani ja Sunda saarteni. Kesk-Aasiat asustab temaga väga lähedane liik turkestani rasvatihane. Eestis on rasvatihane arvukas lind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 300 000 – 400 000 paarile, talvist arvukust 0,6 - 1,2 miljonile isendile [3].
Välimus [muuda]
Pikkus keskmiselt 15 cm ja kehamass 19 grammi. Rasvatihase paljude Aasia alamliikide alapool on hallikasvalge, kuid kõigil alamliikidel on must lagipea ja kurgualune, ning kurgu alt läbi kõhualuse kuni sabani kulgeb must vööt, mis on isastel selgelt laiem kui emastel.
Häälitsused [muuda]
Laul on lühike, kõlab kui "sitsi-kleit, sitsi-kleit".
Elupaik [muuda]
Rasvatihane on levinud kõiksugustes puistutes, teda leidub aedadest suurte metsadeni. Siiski eelistab liik pesitseda lehtmetsades, kus leidub piisavalt pesaõõnsusi. Okasmetsades on arvukus madalam. Pesitseb meeleldi ka inimese poolt üles pandud pesakastides ja seepärast on liik ka paljude ornitoloogiliste uuringute mudelliigiks.
Toitumine [muuda]
Rasvatihane toitub putukatest, nende munadest ja vastsetest. Talvel sööb seemneid, marju ja puuvilju; toitub ka loomakorjustel.[4]
Pesitsemine [muuda]
Rasvatihane pesitseb kõikvõimalikes õõnsustes ja pesakastides. Emaslind rajab õõnsusesse pesa, mis koosneb samblast, kuivadest kõrtest ja lehtedest. Sisevooderduses kasutab karvu, jõhve, taimevilla ja sulgi. Kurna 3–13 munaga leidub mai algusest kuni juuli teise pooleni. Munad on valged ja kirjatud hajusate roostekarva täppidega. Rasvatihane pesitseb meil üks kuni kaks korda aastas.[4] Rasvatihane on paigalind.
Viited [muuda]
- ↑ BirdLife International (2004). Parus major. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Välja otsitud 5. mai 2006.
- ↑ Harrap, S. & Quinn, D. Tits, Nuthatches and Treecreepers. Christopher Helm, London 1996
- ↑ "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF) Kasutatud 22.06.2011.
- ↑ 4,0 4,1 Rootsmäe, L., Veroman, H. Eesti laululinnud Tallinn, Valgus 1974
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rasvatihane |
