Muutuja
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
Muutuja on nimetus/sümbol, mille kaudu viidatakse väärtusele. Muutumatud muutujad on konstandid.
Matemaatikas ja arvutiteaduses saadakse sõnast erinevalt aru.
Sisukord |
[redigeeri] Matemaatika
Muutuja on matemaatikas suurus või sümbol, mis võib omada erinevaid väärtusi (väärtused ei ole piiratud).
Harjumusepäraselt kasutatakse matemaatikas muutujate märkimiseks tähestiku lõpuosa tähti: x, y ja z. Näiteks valemis:
- f(x) = ax
[redigeeri] Arvutiteadus
Muutuja on arvutiteaduses koht mälus, mis hoiab väärtuseid. Sõltuvalt programmeerimiskeelest, võib olla vajadus muutujate kasutamiseks need eeldeklareerida (neile mälu eraldada) ja initsialiseerida (algväärtustada). Väärtused võivad sisaldada
- sisu
- viita sisule
Harjumusepäraselt kasutatakse arvutiteaduses muutujate märkimiseks võimalikult täpselt kirjeldavaid sõnakombinatsioone, et suurendada koodi loetavust, näiteks: "myyja_sissetulek_bruto", "relv(x).l88gij6ud.value" ja "binoomv6rrandi_muutuja[x].value". Koodi loetavuse huvides võidakse seada reegleid, et kõik muutujate nimed oleks ühes kindlas keeles.
[redigeeri] Andmete diskreetsus
Arvutiteaduses on andmed diskreetsed (piiratletud). Ehk, kui matemaatikas on võrrand:
-
x=y+z
, siis arvutiteaduses kujutaks see võrrandit
-
x=(y+z) mod tp
, kus:
- x - väärtustatav muutuja
- y - väärtusega muutuja
- z - väärtusega muutuja
- tp - konstant, millele on reserveeritud x'i andmetüübi jagu mälu. Mis oleks ühesuunalise täisarvuna (nt: unsigned int) 32-bitisel arvutil: 232-1 ehk 4294967295.
Lisaks:
- Osades programmeerimiskeeltes (nt: BASIC) deklareerib kompilaator deklareerimata jäänud muutujad varjatud kujul ise!
- Osades programmeerimiskeeltes (nt: BASIC) on väärtused, mis viitavad sisule, peidetud kujul.
