Emakalimaskest

Allikas: Vikipeedia

Emakalimaskestaks ehk emakasisekestaks ehk endomeetriumiks (ladina keeles endometrium; tunica mucosa uteri; tunica mucosa corporis uteri) nimetatakse osade selgroogsete emasloomade (sh naise) emakakõõne sisepinda katvat limaskesta.[1]

Emakalimaskesta areng, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naistel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Emakalimaskest sisaldab emakanäärmeid (glandula uterina), mis eritavad seroosset sekreeti- lima.

Suguküpsuse saabudes toimuvad emakalimaskestas munasarja hormonaalsel toimel keskmiselt 28 kuni 31 päeva tagant tsüklilised muutused, mida nimetatakse menstruaaltsükliks (ovariaal-endometriaaltsükkel) mille faasid on:

Endomeetrium allub hüpotalamuse kontrollile - hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade (telg) regulatsioonile ja nimetatud telje kaudu ringlevatele hormoonidele. Endomeetriumi rakuproliferatsiooni koordineerib östrogeen.

Menstruatsioonieelses faasis tungivad leukotsüüdid [[stroomasse ja emakalimaskest hakkab õhenema, lõpeb progesterooni eritus ja algab menstruaalverejooks.[2]

Emakalimaskest irdub menstruatsiooni ajal hematoomide tõttu osaliselt. Kui toimub munaraku viljastumine siis pesastub idulane emakalimaskesta ja algab rasedus.[3]

Üleminekuaastate järel ühineb emakalimaskest müomeetriumiga, pärast menopausi aga nekrooskärbub - epiteelirakud tõmbuvad kokku ja strooma sidekoestub.

Immuunsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Normaalse füsioloogia korral toimivad endomeetriumis nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunsus. Endomeetriumis on hulgaliselt lümfotsüüte, granulotsüüte, ja makrofaage. Endomeetriumi lümfifolliikulites ringlevad B- ja T-rakud. Limaskesta immuunrakkudel on arvukalt geenide kodeeritud looduslikke antimikroobseid peptiide.

Naiste poolt kasutatavad suukaudsed rasestsumisvastased vahendid mõjutavad nii kaasasündinud immuunsust kui rakulist immuunsust - muutes emakalimaskesta katva lima viskoossust, võimaldades seega teoreetiliselt mitmete bakterite ja viiruste (näites HI-viiruse) seondumist ja sisenemist organismi.

Täspet meehanismi ei osata veel kirjeldada, kuid arvatakse, et see seostub nimetatud tablettide toimega endokriin- ja lümfoid(-immuun)süsteemile, edastades signaale justkui oleks naine juba lapseootel.

Terminoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Emakalimaskest on kantud kehtivasse rahvusvahelisesse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica ja inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.

Günekoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naistel seostatakse emakalimaskestaga mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu endometriit, endometrioos, endomeetriumi hüperplaasia, endomeetriumi polüübid, endomeetriumivähk (histoloogilised tüübid: adenokartsinoom, adenoakantoom, adenokvammoosne kartsinoom, eredarakuline vähk, kartsinoomid, seroosne papillaarne kartsinoom jt).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik", 172:2004.
  2. "Sünnitusabi ja günekoloogia", AS Medicina, lk 51, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2
  3. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Veebikirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravimite toime endomeetriumile