PPD-40
| PPD | |
|---|---|
 PPD 34 | |
| Tüüp | Püstolkuulipilduja |
| Päritoluriik |
 Nõukogude Liit |
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses | 1935–1945 |
| Kasutajad | Loend |
| Sõjad |
Hispaania kodusõda Talvesõda Teine Hiina-Jaapani sõda Teine maailmasõda Hukbalahapi ülestõus 1958. aasta Liibanoni kriis Liibanoni kodusõda |
| Tootmise ajalugu | |
| Konstruktor | Vasili Degtjarjov |
| Konstrueeritud | 1934 |
| Tootmises | 1934–1942[1] (peamiselt 1940) |
| Toodetud ühikuid | u 90 000 |
| Variandid | PPD-34, PPD-34/38, PPD-40 |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal | 3,2 kg (salveta) |
| Pikkus | 788 mm |
| Toru pikkus | 273 mm |
|
| |
| Padrun | 7.62×25 mm Tokarev |
| Tööpõhimõte | vabaluku tagasilöögiga |
| Laskekiirus | 800–1000 lasku/min |
| Tõhus laskeulatus | 200 m[2] |
| Söötur |
25 padruniga kassettsalv 71 padruniga trummelsalv |
PPD (vene keeles Пистолет пулемёт Дегтярёва (ППД), Pistolet-pulemjot Degtjarjova, Degtjarjovi püstolkuulipilduja) on Nõukogude Liidu püstolkuulipilduja, mille konstrueeris aastal 1934 V. Degtjarjov. PPD-l on traditsiooniline puust kaba, relv tulistab automaatselt vabaluku konstruktsiooni põhimõttel. Relvastusse võeti Nõukogude Liidus selle püstolkuulipilduja täiustatud variant PPŠ-41.
Kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]
Albaania[3]
Hiina Vabariik: teise Hiina-Jaapani sõja ajal saadi 3000 tk.
Hispaania: Hispaania Vabariiklik Armee kasutas Hispaania kodusõjas püstolkuulipildujaid PPD-34/38.[4][5]
Hukbalahap
Jugoslaavia: aastatel 1944–1945 saadi NSVL-ilt 5000 relva.[6]
Nõukogude Liit[7]
Põhja-Korea
Soome[8][9]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Kaasaegsete Venemaa käsirelvade ja kergrelvade loend
- Püstolkuulipildujate loend
- Tokarevi püstolkuulipilduja (1927)
- MP35
- Suomi KP/-31
- PPŠ-41
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "В декабре 1942 г. из-за сложности конструкции ППД был снят с вооружения РККА и его производство было прекращено"
КПСС и строительство советских вооруженных сил. (Коллектив авторов). 2е изд. М., Воениздат, 1967; стр.277 - ↑ "Modern Firearms - PPD-40". World.guns.ru. Vaadatud 24. oktoober 2012.
- ↑ Jones, Richard D.; Ness, Leland S, toim-d (27. jaanuar 2009). Jane's Infantry Weapons 2009/2010 (35th ed.). Coulsdon: Jane's Information Group. ISBN 978-0-7106-2869-5.
- ↑ "Las armas de la Guerra Civil Española", José María Manrique García, Lucas Molina Franco.
- ↑ David T. Zabecki, toim (1998). World War II in Europe: An Encyclopedia, Volume 1. Routledge. Lk 1013–1014. ISBN 0824070291.
- ↑ Бранко Богданович. Югославский ТТ по имени «Тетеjац» // журнал «Оружие», № 10, октябрь 2012. стр.42-56
- ↑ "Modern Firearms – PPD-40", World, RU: Guns, 24. jaanuar 2011, vaadatud 26. aprill 2011
- ↑ "Machinepistols part 2", Finnish Army ARMY 1918–1945, Jaegerplatoon, vaadatud 26. aprillil 2011
- ↑ McNab, Chris (2002). 20th Century Military Uniforms (2nd ed.). Kent: Grange Books. Lk 67. ISBN 1-84013-476-3.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Modern Firearms – PPD-40", World, RU: Guns, 24. jaanuar 2011, vaadatud 26. aprillil 2011.
- Basic notes on PPD-34 and PPD-40 (vene), RU: Gewehr, 11. aprill 2007, originaali arhiivikoopia seisuga 19. september 2011, vaadatud 31. mail 2008.
- ППД-1934\38\40 [PPD-34, PPD-38 and PPD-40] (vene), RU: Ucoz, originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2008.
- "Machinepistols part 2", Finnish Army ARMY 1918–1945, Jaegerplatoon, vaadatud 26. aprillil 2011.
