P-51 Mustang

Allikas: Vikipeedia
P-51H Mustang
P-51H.jpg
Tüüp Hävituslennuk
Tootjad North American Aviation
Disainer Edgar Schmued
Raymond H. Rice
Larry Waite
E. H. Horkey
Esmalend 26. oktoober 1940
Võeti kasutusele 1942
Võeti kasutusest maha 1957
Põhikasutaja USA
Suurbritannia
Kogus 15 875
Ühe maksumus US $50,985 (1945)
Variandid Ilyushin Il-10

P-51 Mustang oli Ameerika Ühendriikide ühe kolbmootoriga, ühekohaline hävituslennuk. Kokku ehitati 15 875 P-51 lennukit. "Mustangi" loetakse II Maailmasõja üheks täiuslikumaks propeller-hävituslennukiks. Hävitaja oli kasutusel aastatel 19421957.

P-51 kasutuselevõtt lahendas edukalt Saksamaad pommitavate Liitlasvägede pommituslennukite kaitsmise probleemi. "Mustangist" kiiremad hävituslennukid ilmusid alles vahetult sõja lõpus.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurbritannia õhujõudude (RAF) hankekomisjon USA-s soovis, et North American Aviation lennukitehas hakkaks Suurbritannia jaoks ehitama P-40 Kittyhawk hävituslennukeid, mis polnud juba sellel ajal just kõige paremad lennukid. Tehase peakonstruktor lubas ehitada hoopis kiiremini uue ja parema lennuki kui P-40, mille litsensi alusel konveierile saamine võtnuks rohkemgi aega. RAF oli ettepanekuga nõus ning tellis kohe 320 lennukit. Uus lennuk projekteeriti ja sai valmis vähem kui poole aastaga. Lepingu sõlmimisest valmis lennukini kulus 102 päeva.

Uuel lennukil, tüübinimega NA-73X oli jõuallikaks veel Allison mootor. Britid suurendasid lennukite tellimuse arvu 620-ni ning lennuk sai nimeks "Mustang", mille esmalend toimus 26. oktoobril 1940. Esmakordselt oli uuel lennukil nö. laminaarne tiivaprofiil ja kerealusesse tunnelisse paigutatud mootori jahutus-süsteemi radiaator, milliselt moodustus omalaadne jahutusdüüs, mis tekitas radiaatori õhutakistust kompenseeriva reaktiivtõuke. Kokkuvõttes oli "Mustang" märgatavlt kiirem kui P-40.

Inglismaal "Mustangile" asetatud Merlin mootoriga proovilende teinud Rolls-Royce katselendur Ron Harker soovitas kõik tellitavad lennukid varustada Merlin mootoritega, sest P-51 lennuomadused olid Merlin mootoriga palju paremad. USA-s hakkas Merlin mootoreid litsentsi alusel valmistama firma Packard.

Esimestel Suurbritanniale üle antud P-51 üheks puuduseks oli piiratud vaateväli kabiinist, sest ruleerimisel segas piloodi vaatevälja ettepoole järsu nurga all ülespoole suunatud lennuki kõrge ninaosa. Mitmele P-51 lennukile sobitasid britid valmistajatehase ajale jalgu jäänud, vaatevälja segava karkassiga kabiini klaaspindade keskmise avaneva osa asemele, Robert Malcolmi kujundatud tilgakujulise kupli, millel puudus segav raamistik. Sellisest eeskujust lähtuvalt tehti USA tehastes järgnevatele "Mustangidele" iseloomulik sarnane uus raamistikuvaba tilgakujuline lükandkuppel.

Lennutehnilised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

P-51D Mustang
  • P-51 3-view.jpg
  • Pikkus: 9,8 m
  • Tiivaulatus:11,3 m
  • Kõrgus: 4,2 m
  • Mootor: 1 Packard-Merlin V-1650-7, 12 silindriline vedelikjahutusega V-mootor, 1650 hj.
  • Suurim kiirus: 703 km/h (7600 m kõrgusel)
  • Reisikiirus: 523 km/h (3050 m kõrgusel)
  • Lennulagi: 12 500 m
  • Tühikaal: 3450 kg
  • Lennukaal: 5260 kg
  • Relvastus: 6 x 50-Browning MG53-2 kuulipildujat ja kuni 900 kg pomme.