Põhja-Wales

Allikas: Vikipeedia
Pontcysyllte'i akvedukt Põhja-Walesis
Põllud Põhja-Walesis

Põhja-Wales (inglise keeles North Wales, vanades tekstides ka Northgalis; kõmri keeles Gogledd Cymru ehk Y Gogledd) on mitteametlik piirkond Walesis.

Lõuna poolt piirneb ta Kesk-Walesiga.

Põhja-Wales hõlmab Anglesey saare, Lleyni poolsaare ja Snowdonia mägiala ning Conwy, Clwydi Dee jõe valglad.

Põhja-Wales on põhiliselt maapiirkond. Paljude mägede ja orgude ning Iiri mere ranniku tõttu on piirkonna põhiliseks sissetulekuallikaks turism. Kunagi põhilisel kohal olnud põllumajanduse tähtsus on vähenenud.

Sissetulek elaniku kohta on Suurbritannia väikseim. Suurel osal piirkonnast on Euroopa Liidu regionaalpoliitikas staatus "Eesmärk 1".

Piirkonda kuuluvad järgmised krahvkonnad ja linnkrahvkonnad:

Suurem osa asustusest paikneb rannikul, sealhulgas populaarsed puhkekohad Rhyl, Llandudno ja Pwllheli.

Kiirtee A55 ühendab neid linnu Põhja-Inglismaaga ning Holyheadi sadamast väljuvate praamide kaudu Iirimaaga. Põhja-Walesist Lõuna-Wslesisse läheb vähe teid.

Põhja-Walesis on kaks piiskopilinna, Bangor ja Saint Asaph, ning hulk keskaegseid losse, sealhulgas Harlechi loss, Caernarfoni loss, Beaumarise loss ja Conwy loss).

Põhja-Walesis on ülejäänud Walesist mõnevõrra erinev identiteet. Sealne kõmri keele murre erineb mõneti Lõuna-Walesi murdest. Näiteks ei ole 'piim' mitte llaeth, vaid llefrith. Põhja-Walesi inimesi, eriti neid, kes kõnelevad murret või kellel on aktsent, nimetatakse inglise keeles North Walian. Kasutatakse ka väljendit gog (kõmri sõnast gogledd 'põhi'), mis võib olla solvav.

Mõnikord jaotatakse Wales ainult kolmeks piirkonnaks –Põhja-Walesiks, Lõuna-Walesiks ja Lääne-Walesks, nii et Kesk-Wales jaotub nende vahel ära. Sellisel juhul kulgeb Põhja- ja Lääne-Walesi vaheline piir piki Ceredigioni ja Powyse piiri. Powys ise jaguneb traditsioonilise Brecknockshire'i krahvkonna (Lõuna-Wales) ja Montgomeryshire'i krahvkonna (Põhja-Wales) vahel.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]