Organoloogia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib anatoomia harust; muusikateaduse haru kohta vaata artiklit Organoloogia (muusika)

Organoloogia (kreekakeelsetest sõnadest "organon" ja "ergos", "tööriist" ja -λογία, -logia) on anatoomia, bioloogia, zooloogia, botaanika ning meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide osade, elundite ehk organite struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat. Organid ehk elundid koosnevad kudedest, on erinevatel organismidel eripärase kuju, morfoloogia, asendi ja talitlusega ja võivad olla kas jäävad ehk definitiivsed või ajutised ehk provisoorsed. [1]

Organoloogia on tihedalt seotud teiste anatoomia allharudega, nagu süstemaatiline anatoomia, funktsionaalne anatoomia, embrüoloogia, ealine anatoomia, kliiniline anatoomia ja patoanatoomia jpt.

Liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uuritava objekti järgi saab eristada[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elundisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Süstemaatiline anatoomia

Süstemaatiline anatoomia tegeleb elundisüsteemide ehk elundkondade ehk aparaatide käsitlemisega.[2][3]

Kala elundisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kahepaiksete elundisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Roomajate elundisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lindude elundisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imetajate elundisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimese elundisüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Next.svg Pikemalt artiklis Elundkond

Inimese organisüsteeme ehk elundisüsteeme ehk elundkondi ka aparaate (seedeaparaat, hingamisaparaat jne) klassifitseeritakse anatoomias ja meditsiinis ka talitluse ja päritolu kaudu: [4]

[5]

Elutähtsad organid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elutähtsateks organiteks peetakse organeid, mille töö häirumine ja/või lakkamine võib mõjutada organismi seisundit nii, et organism ei saa nendeta igapäevast talitlust jätkata.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Arne Lepp. Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  2. Arne Lepp.Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 30-31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  3. Elizabeth Aughey, Frederik L. Frye,"Comparative Veterinary Histology: with Clinical Correlates" ,Manson Publishing, 2001, ISBN 1-874545-66-9.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)
  4. Arne Lepp.Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 30-31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  5. "Meditsiinisõnastik". Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Lk 718, 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7.
  6. http://www.audioenglish.org/dictionary/vital_organ.htm