Organoloogia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib anatoomia harust; muusikateaduse haru kohta vaata artiklit Organoloogia (muusika)

Organoloogia (kreekakeelsetest sõnadest "organon" ka "ergos", "tööriist" ja -λογία, -logia) on anatoomia, bioloogia, zooloogia, botaanika ning meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide osade, elundite ehk organite struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat. Organid ehk elundid koosnevad kudedest, on erinevatel organismidel eripärase kuju, morfoloogia, asendi ja talitlusega ja võivad olla kas jäävad ehk definitiivsed või ajutised e provisoorsed. [1]

Organoloogia on tihedalt seotud anatoomia teiste allharudega, nagu süstemaatiline anatoomia, funktsionaalne anatoomia,embrüoloogia,ealine anatoomia, kliiniline anatoomia ja patoanatoomia jpt.

Liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uuritava objekti järgi saab eristada[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elundsüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Süstemaatiline anatoomia

Süstemaatiline anatoomia tegeleb elundsüsteemide ehk elundkondade ka aparaatide käsitlemisega[2][3]

Kala elundsüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kahepaiksete elundsüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Roomajate elundsüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lindude elundsüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imetajate elundsüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimese elundsüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Next.svg Pikemalt artiklis Elundkond

Inimese organsüsteeme ehk elundsüsteeme ehk elundkondi ka aparaate (seedeaparaat, hingamisaparaat jne) klassifitseeritakse anatoomias ja meditsiinis ka talitluse ja päritolu kaudu: [4]

[5]

Elutähtsad organid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elutähtsateks organiteks peetakse organeid, millede töö häirumine ja/või lakkamine võib mõjutada organismi seisundit selliselt, et organism ei saa nendeta igapäevast tööd jätkata.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Arne Lepp. Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  2. Arne Lepp.Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 30-31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  3. Elizabeth Aughey, Frederik L. Frye,"Comparative Veterinary Histology: with Clinical Correlates" ,Manson Publishing, 2001, ISBN 1-874545-66-9.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)
  4. Arne Lepp.Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 30-31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8
  5. "Meditsiinisõnastik". Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Lk 718, 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7.
  6. http://www.audioenglish.org/dictionary/vital_organ.htm