Oberon

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Uraani kaaslasest; haldjakuninga kohta vaata artiklit Oberon (haldjakuningas); programmeerimiskeele kohta vaata artiklit Oberon (programmeerimiskeel)

Oberon
Avastamine
Avastajad William Herschel
Avastamise aeg 11. jaanuar 1787
Nimetamine
Teised nimed Uranus IV
Orbiidi iseloomustus
Orbiidi pikem pooltelg 583520 km
Ekstsentrilisus 0,0014
Tiirlemisperiood 13,463234 päeva
Keskmine orbiidil liikumise kiirus 3,15 km/s
Orbiidi kalle 0,058°
Emaplaneet Uraan
Füüsikaline iseloomustus
Keskmine raadius 761,4±2,6 km
Pindala 7 285 000 km2
Ruumala 1 849 000 000 km3
Mass (3,014±0,075)×1021 kg
Keskmine tihedus 1,63±0,05 g/cm3
Raskuskiirendus 0,346 m/s2
Paokiirus 0,727 km/s

Oberon on Uraani looduslik kaaslane.

Oberoni läbimõõt on 1523 km,[1] millega ta on Uraani kaaslaste seas suuruselt teisel kohal. Tema orbiit asub Uraanist 583 420 km kaugusel[1] ning jääb suuremalt jaolt planeedi magnetosfäärist väljapoole.[2] Oberoni mass on 3,03×1021 kg[1] ja tihedus 1,63 g/m3.[3]

Oberoni avastas William Herschel 1787. aastal koos Titaniaga.[4] Kaaslane on nime saanud William Shakespeare'i näidendi "Suveöö unenägu" haldjate kuninga nime järgi.[5]

Oberoni on kosmosesondi Voyager 2 abil lähedalt uuritud 1986. aasta jaanuaris. Kaaslasest tehtud fotod katsid umbes 40% selle pinnast, kuid piisava resolutsiooniga fotosid jätkus vaid 25% ulatuses kuu pinna geoloogiliseks kaardistamiseks.[6]

Oberoni pinda katavad kokkupõrke kraatrid ja sügavad kanjonid.[7] Uraani kaaslastest on Oberonil kraatreid kõige rohkem ning nende hulk hakkab lähenema küllastuse piirile, mis tähendab, et uued kraatrid tekivad vanemate peale. Kraatrite nii suur hulk viitab sellele, et Oberon on Uraani kuudest kõige vanema pinnaga. Suurima teadaoleva kraatri läbimõõt on 206 km.[6] Mitmete suuremate kraatrite ümbruses on näha eredat pinnasest väljaheidetud materjali, mis koosneb suhteliselt noorest jääst.[7]

Oberoni tihedus viitab sellele, et kaaslane koosneb umbes kahest võrdsest osast – jääst ja tihedamast koostisosast,[8] milleks võivad olla kivimid ja süsinikuühendid koos raskete orgaaniliste ühenditega.[7] Jää olemasolu on toetanud spektroskoopilised vaatlused, mille abil on märgatud kuu pinnal veest moodustunud jääkristalle.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 ""Oberon"". nineplanets.org (inglise). Vaadatud 12.08.2011.
  2. Ness, N. F.; Acuna, Mario H.; Behannon, Kenneth W.; et al. (1986). "Magnetic Fields at Uranus". Science. 233 (4759): 85–89. PMID 17812894. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |last2= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. Jacobson, R. A.; Campbell, J.K.; Taylor, A.H. and Synnott, S.P. (1992). "The masses of Uranus and its major satellites from Voyager tracking data and Earth based Uranian satellite data". The Astronomical Journal. 103 (6): 2068–78.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. Herschel, William, Sr. (1787). "An Account of the Discovery of Two Satellites Revolving Round the Georgian Planet". Philosophical Transactions of the Royal Society of London. 77 (0): 125–129.
  5. Kuiper, G. P. (1949). "The Fifth Satellite of Uranus". Publications of the Astronomical Society of the Pacific. 61 (360): 129.
  6. 6,0 6,1 Plescia, J. B. (1987). "Cratering history of the Uranian satellites: Umbriel, Titania and Oberon". Journal of Geophysical Research. 92 (A13): 14918–14932. {{cite journal}}: |first1= ja |first= dubleerivad üksteist (juhend); |last1= ja |last= dubleerivad üksteist (juhend)
  7. 7,0 7,1 7,2 Smith, B.A.; Soderblom, L.A.; Beebe, A.; et al. (1986). "Voyager 2 in the Uranian System: Imaging Science Results". Science. 233: 97–102. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |last2= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. Hussmann, H.; Sohl, Frank; Spohn, Tilman (2006). "Subsurface oceans and deep interiors of medium-sized outer planet satellites and large trans-neptunian objects". Icarus]]. 185 (1): 258–273.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  9. Grundy, W. M.; Young, L.A.; Spencer,J.R.; et al. (2006). "Distributions of H2O and CO2 ices on Ariel, Umbriel, Titania, and Oberon from IRTF/SpeX observations". Icarus. 184 (2): 543–555. arXiv:0704.1525. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |unused_data= (juhend); et al.-i üleliigne kasutus kohas: |last2= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)