Tallinna Niguliste kogudus
Tallinna Niguliste kogudus tegutses Tallinna Niguliste kirikus ja oli traditsiooniliselt saksakeelne.
Pärast Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) asutamist 1919. aastal rajati Saksa praostkond. Tallinnas kuulusid Saksa praostkonda 1939. aastal Oleviste, Niguliste ja Toomkogudus.
Viimasel jumalateenistusel 16. mail 1940 ütles Curt Hausen: "Jumal on kõikjal ja tema viimne tahe ja olemus on rahu. Rahu olgu siia jääjaile ja sinna asujaile."
Niguliste kirik taastamist, pärast 1944. aasta märtsipommitamis alustati 1953. aastal. 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone Eesti Kunstimuuseumi filiaalina, mitte tegevkirikuna.
Niguliste saksa koguduse pastorid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1532–1536[viide?], Simon Wanradt, Tallinna Niguliste kiriku jutlustaja
- 1556–1558[viide?], Johann Hobbing, Niguliste koguduse pastor
- 1600–1603[1], Lambert Kemmerling, Niguliste koguduse pastor
- Johann Knopius (Johannes Cnopius, Tallinna Niguliste kiriku pastor
- 1632– , Erich von Beeck, Niguliste koguduse pastor
- Heinrich Arningk (ca. 1609–1662), Tallinna Niguliste kiriku pastor ja Tallinna gümnaasiumi rektor[2]
- 1650–1657, Matthäus Willebrand, Tallinna Niguliste kiriku diakon[3]
- 1671– , Gottfried Stecher, Niguliste koguduse pastor
- 1663–1680[4], Gotthard von Renteln, Niguliste koguduse pastor
- 1710, Christian Kelch, Tallinna Niguliste koguduse ülempastor
- 1710–1721, Arnold von Husen, Tallinna Niguliste koguduse õpetaja
- 1721–1734, Georg Günther Tunzelmann, Niguliste koguduse pastor
- 1809–1842[viide?], Johann Bernhard von Gebhardt, Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja
- 1834–1853, Johann Christian Luther, Tallinna Niguliste koguduse abiõpetaja
- 1855–1885, Justus Nicolaus Ripke, Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja
- 1885–1909, Ferdinand Justius Luther, Tallinna Niguliste koguduse ülempastor
- 1896–1932, Adolf Oskar Undritz, Tallinna Niguliste koguduse 2. pihtkonna õpetaja
- 1909–1939, Konrad von zur Mühlen, VELK ja E.E.L.K. Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja E.E.L.K. Saksa praostkonna praost 1921–1939
- 1933–1939, Robert Walter, Tallinna Niguliste koguduse 2. pihtkonna õpetaja
Tallinna Niguliste kogudus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1940–1941, Hans Kubu, E.E.L.K. Tallinna Niguliste koguduse õpetaja, 1935–1941 Tallinna praostkonna praost
Pärast E.E.L.K. saksa praostkonna ja koguduste likvideerimist moodustati endisest Tallinna Jaani koguduse III pihtkonnast 1940. aastal, EELK Konsistooriumi 17. juuli 1940 otsusega uus Tallinna praostkonna, EELK Tallinna Niguliste kogudus[5], Tallinna Niguliste koguduse õpetajaks nimetati Hans Kubu, vabastades ta Tallinna Jaani koguduse 3. pihtkonna õpetaja ametist. Pärast 1944. aasta märtsipommitamist kasutas kogudus Tallinna toomkirikut[6].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Marten Seppel, 1603. aasta katk Tallinnas Georg Mülleri tuluraamatu põhjal, TUNA 3 / 2017, lk 30–44
- ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 3
- ↑ Matthäus Willebrand, Tallinna Niguliste kiriku diakon 1650-1657 pitser, Rahvusarhiiv
- ↑ Vanim eestikeelne Tallinna-teemaline juhuluuletus „Oeh wahta Tallinna! Kuy sinnul Silmad ommat“, linnaarhiiv.wordpress.com, 30 mai 2017
- ↑ Teadaanne koguduse asutamise kohta., Kiriku Teataja, 17 september 1940
- ↑ Niguliste kogudusele ajutine kirik. Eesti Sõna. 24. mai 1944, nr. 119, lk. 3.