Neptun (raketikompleks)

Allikas: Vikipeedia
RK-360MTs Neptun
Fotol on Neptun raketikompleksi prototüüp koos kogu sinna kuuluva tehnika ja meeskonnaga 2019. aastal .
Fotol on Neptun raketikompleksi prototüüp koos kogu sinna kuuluva tehnika ja meeskonnaga 2019. aastal .
Tüüp laevatõrjerakett
tiibrakett[1]
Päritoluriik  Ukraina
Teenistusajalugu
Teenistuses 2021–…[2]
Kasutajad vaata kasutajaid
Sõjad Venemaa sissetung Ukrainasse
Tootmise ajalugu
Konstruktor Lutš[2]
Konstrueeritud 20142020[2]
Tootmises 2021–…[2]
Tehnilised andmed (RK-360MTs Neptun)
Kaal 870 kg[3]
Pikkus 5 050 mm[4]
Läbimõõt 420 mm[3]
Lõhkepea kaal 150 kg[5]

Mootor Motor Sitši MS-400 gaasiturbiin[4]
Tegevusulatus
kuni 300 km[3]
Kiirus alahelikiirus
Juhtimissüsteem
radar ja inertsiaalne navigatsioonisüsteem[6]
Laskeplatvorm
USPU-360 laskeseade[7]

RK-360MTs Neptun (ukraina keeles РК-360МЦ «Нептун») on Ukrainas valmistatud alahelikiirusega maal paiknev laevatõrje raketikompleks. Raketi töötas välja riiklik konstruktoribüroo Lutš aastatel 20142020[2]. Neptunist on ka maapealsete sihtmärkide tabamiseks mõeldud pikema lennukaugusega tiibraketi variant[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Neptun töötati välja Nõukogude Liidu lõpus konstrueeritud H-35 eeskujul, kuigi Ukraina variant kujunes oluliselt erinevaks.

Laevatõrjeraketi välja töötamise stiimul oli Ukraina 2013. aasta tõdemus, et riik vajab midagi Venemaa mereväe heidutamiseks Aasovi merel[8]. 2014. aastal alanud Vene-Ukraina sõda muutis vajaduse eriti põletavaks. Samal aastal hakatigi Neptuni välja töötama[9].

Töö ei alanud tühjalt lehelt. Neptuni konstruktsioon põhineb Nõukogude Liidus välja töötatud laevatõrjeraketil H-35[10]. H-35 võeti eeskujuks, kuna Ukraina ettevõte Motor Sitš osales tolle gaasiturbiini arendamises[8].

Sõda lõpetas koostöö ja viis Ukraina päritolu laevatõrjeraketi konstrueerimiseni. Neptun sai uue inertsiaalse navigatsioonisüsteemi ja aktiivse radarjuhtimissüsteemi[8]. Tänu erinevatele muudatustele on rakett lennukauguse poolest võrreldav Kh-35 uuemate variantidega, mis suudavad tabada kuni 260 km kaugusel asuvaid sihtmärke[11].

Neptuni näidati esimest korda avalikkusele 2015. aastal relvanäitusel Kiievis[9]. Katsetused algasid 22. märtsil 2016 ja lõppesid 6. aprillil 2019[9]. Ukraina relvajõud andsid Neptunile formaalse heakskiidu 23. augustil 2020 ja esimene partii rakette telliti aasta lõpus[7]. Relvastusse jõudsid esimesed Neptun laevatõrjeraketid 15. märtsil 2021[2].

2019. aastal jõudsid avalikkuse ette esimesed ilmingud Ukraina soovist konstrueerida kaugmaa tiibrakett, milleks kaaluti teiste võimaluste seas pikendatud lennukaugusega Neptuni varianti[12]. Lõpuks otsustatigi Neptuni kasuks ning koos muudetud juhtimissüsteemi ja muude uuendustega versioon oli 2023. aasta aprillikuuks peaaegu valmis[13]. Neptuni põhjal välja töötatud maismaasihtmärkide tabamiseks mõeldud tiibraketi lennukaugus on 360 km[13].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Neptun laevatõrjerakett 2015. aastal Kiievis relvanäitusel.

Neptun on tavapärase konstruktsiooniga laevatõrjerakett. Silindrikujulise kere voolujooneline ots varjab radarit ja raketi teises otsas on stardikiirendi. Risti moodustavad tiivad paiknevad kere kesk- ja taguosas ning stardikiirendil. Kere alumises osas on tagaosas paikneva gaasiturbiini õhu sisselaskeava.

Laevatõrjeraketti transporditakse kokku lapitud tiibadega ja kapslisse pakendatuna. Neptuni välja laskmise esimese etapina käivitub stardikiirendi ja peale laskeseadmest väljumist voldib rakett tiivad lahti. Kiirendi töötab kuni lennukiiruse saavutamiseni ja eraldub siis raketist, misjärel hakkab tööle tolle gaasiturbiin.

Enamiku teekonnast läbib Neptun inertsiaalse navigatsiooniseadme ja maapeale radari juhiste järgi. Lennu viimases etapis rakendub laevatõrjeraketi oma radar. Avastamise ja vastutegevuse raskendamiseks lendab Neptun alahelikiirusega madalal, enne sihtmärgi tabamist 3–10 meetrit kõrgemal lainetippudest[3].

Rakett on mõeldud kuni 5000-tonnise veeväljasurvega laevade hävitamiseks[3]. Neptuni jaoks töötati välja maapealne laskeseade, aga tulevikus nähakse võimalust integreerida rakett teiste platvormidega. Kõnealused platvormid on Ukraina mereväe tulevased korvetid, kavandamisjärgus Vespa-klassi raketikaatrid ja Su-24 hävitus-pommituslennukid[14].

Neptuni divisjon koosneb tavaliselt kuuest USPU-360 laskeseadmest kokku 24 laevatõrjeraketiga ning samast arvust TZM-360 laadurist ja TM-360 transporterist. Maksimaalselt on divisjoni kasutada 72 raketti – neli igas laskeseadmes, laaduris ja transporteris.[7]

Teenistus[muuda | muuda lähteteksti]

Neptun mõned hetked peale starti – kere ja stardikiirendi tiivad on lahti volditud ning stardikiirendi rakettmootor töötab.

Ukraina allikate vältel kasutati Neptuni esimest korda lahingus 2022. aasta aprilli alguses Vene laevastiku fregati Admiral Essen vastu[15]. Rünnaku toimumise ega võimalike kahjustuste kohta pole kindlat infot, kuid Ukraina mereväe esindaja väitel pidi fregatt hukkunute ja kahjustuste tõttu Sevastopolisse naasma[15]. 20. jaanuaril 2024 teatasid Ukraina kaitsejõud, et Admiral Essen jätkab Mustal merel lahingülesannete täitmist[16].

13. aprillil 2022 teatasid Ukraina allikad, et kaks Neptun laevatõrjeraketti tabasid Vene laevastiku raketiristlejat Moskva[17]. Pardal puhkes tulekahju ja plahvatas laskemoon ning hiljem ristleja ka uppus[18]. Venemaa kaitseministeeriumi väitel lahvatas alusel tulekahju ning Moskva uppus tormis pukseerimise käigus ja kogu meeskond õnnestus evakueerida[19]. Ministeeriumi kinnitusel hukkus üks mereväelane ja kadunuks jäid 27 meeskonnaliiget, aga meeskonnaliikmete omakste sõnul olid kaotused suuremad[20]. Slava-klassi ristleja Moskva on suurim peale teist maailmasõda lahingus kaotatud sõjalaev[21].

6. mail 2022 teatas Ukraina parlamendi liige Oleksi Hontšarenko Telegrami kiirsõnumite vahendusel, et Venemaa mereväe fregatt Admiral Makarov sai Zmijinõi saare lähedal viibides Ukraina laevatõrjeraketi R-360 Neptun tabamuse tagajärjel suuri vigastusi. Hiljem lükkas toonane Ukraina Presidendi Kantselei nõunik Oleksi Arestovõtš väite ümber.[22]

12. mail 2022 teel Zmijinõi saarele olevat toetusalus Vsevolod Bobrov saanud pihta Neptuni raketiga, kui too üritas saarele toimetada õhutõrjesüsteemi[23]. Ukraina allikate teatel süttis laeval tabamuse tõttu tulekahju[24]. Kuid 14. mail jõudis Vsevolod Bobrov Sevastopoli sadamasse ilma nähtavate kahjustusteta[25].

Esimest korda kasutati Neptuni maapealse sihtmärgi vastu 23. augustil 2023, kui Ukraina allikate teatel hävitati S-400 õhutõrjesüsteemi radar Krimmi poolsaarel[26]. 14. septembril hävitasid Ukraina relvajõud taaskord droonide ja Neptun rakettidega S-400 raketikompleksi komponente Krimmis[27].

26. märtsil 2024 teatas Ukraina relvajõudude kõneisik Dmõtro Pletentšuk, et Neptun raketiga tabati Roputša-klassi dessantlaeva Kostjantõn Olšanskõi. Laeva kahjustuste kohta pole infot, kuid Pletentšuki sõnul ei suuda too lahingülesandeid täita. Kostjantõn Olšanskõi on üks Ukraina mereväe laevadest, mille Venemaa 2014. aastal Krimmi annekteerides üle võttis ja arvas seejärel Musta mere laevastiku koosseisu.[28]

Kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]

Praegused[muuda | muuda lähteteksti]

  •  Ukraina – Neptun võeti ametlikult Ukraina relvajõudude relvastusse 2020. aastal[7] ja esimesed raketikompleksid jõudsid teenistusse 2021. aastal[2].

Tulevased[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Altman Howard. (29. august 2023). Ukraine Using Land Attack Variant Of Neptune Anti-Ship Missile. The War Zone. Vaadatud 30. jaanuaril 2024.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Ponomarenko, Illia. (15. märts 2021). Ukraine’s navy acquires first Neptune cruise missiles. Kyiv Post. Vaadatud 31. jaanuaril 2024.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Product brochure. State Kyiv Design Bureau "Luch". Vaadatud 30. jaanuaril 2024.
  4. 4,0 4,1 Navy Recognition. (28. august 2024). Ukraine deploys modified Neptune naval strike missile against Russia. Navy Recognition. Vaadatud 7. veebruaril 2024.
  5. Defense Express. (4. detsember 2023). Ukraine Confirms Works on New "Long Neptune" Missile. Defense Express. Vaadatud 31. jaanuaril 2024.
  6. Atherton, Kelsey D. (19. aprill 2022). The story behind the Neptune missile, the weapon that sank the Moskva. Popular Science. Vaadatud 31. jaanuaril 2024.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Gain, Nathan. (5. jaanuar 2021). Ukraine ordered a first batch of Neptune anti-ship missile systems. Naval News. Vaadatud 31. jaanuaril 2024.
  8. 8,0 8,1 8,2 Navy Recognition. (veebruar 2019). Ukraine to build indigenous anti-ship cruise missiles. Navy Recognition. Vaadatud 1. veebruaril 2024.
  9. 9,0 9,1 9,2 Guttman, Jon. (12. mai 2022). The Neptune anti-ship missile: The weapon that may have sunk the Russian flagship Moskva. Military Times. Vaadatud 1. veebruaril 2024.
  10. KH-35 Russian Short-Range Anti-Ship Cruise Missile. OE Data Integration Network: ODIN. Vaadatud 1. veebruaril 2024.
  11. Kh-35UE. Rosoboronexport. Vaadatud 1. veebruaril 2024.
  12. Peterson, Nolan. (13. märts 2019). With an Eye to Russia, Ukraine Considers New Missiles After Cold War-Era Arms Control Treaty Collapses. The Daily Signal. Vaadatud 5. veebruaril 2024.
  13. 13,0 13,1 Altman, Howard. (14. aprill 2023). Ukraine Situation Report: Official Hints At New Weapons To Be Unleashed On Crimea. The War Zone. Vaadatud 5. veebruaril 2024.
  14. Roblin, Sebastien. (14. august 2021). Russia Stole Ukraine’s Navy—Now Washington is Trying to Give It a New “Mosquito” Fleet. The National Interest. Vaadatud 2. veebruaril 2024.
  15. 15,0 15,1 The New Voice of Ukraine. (11. jaanuar 2024). Ukrainian missile strike on Russian warship Admiral Essen marked debut of Neptune missile — Navy. The New Voice of Ukraine. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
  16. The New Voice of Ukraine. (21. jaanuar 2024). Russia deploys Admiral Essen in Black Sea rotation. The New Voice of Ukraine. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
  17. Pohorilov, Stanislav. (13. aprill 2023). How Moskva cruiser was destroyed: video of launch of Neptune missiles posted. Ukrainska Pravda. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
  18. Tuzov, Bohdan. (23. aprill 2023). How Neptune Hit the Moskva. The Kyiv Post. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
  19. Moskva cruiser sank while being towed in a storm. TASS. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
  20. RFE/RL's Russian Service. (22. aprill 2022). Russia Confirms One Death Among Crew Of Sunken Moskva, 27 Missing. Radio Free Europe/Radio Liberty. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
  21. Shull, Abbie. (16. aprill 2022). Ukraine's new missile sank the biggest warship in combat since WWII. Business Insider. Vaadatud 3. veebruaril 2024.
  22. The Insider. (6. mai 2022). Russian frigate hit by Neptun missile off Snake Island, media reports say. The Insider. Vaadatud 4. veebruaril 2024.
  23. Forte. (13. mai 2022). Kurikuulus Maosaar nõudis uue ohvri: Neptuniga sai pihta Vene laevastiku uusim alus. Forte. Vaadatud 4. veebruaril 2024.
  24. Axe, David. (13. mai 2022). The Russian Navy Keeps Exposing Its Vulnerable Support Ships To Ukrainian Attack. Forbes. Vaadatud 4. veebruaril 2024.
  25. Benecki, Paul. (15. mai 2022). Despite Ukrainian Claims, Russian Navy Support Ship Appears Unharmed . The Maritime Executive. Vaadatud 4. veebruaril 2024.
  26. Axe, David. (25. august 2023). To Blow Up Russia’s S-400 Battery In Crimea, Ukraine Tweaked Its Cruiser-Sinking Neptune Missile. Forbes. Vaadatud 4. veebruaril 2024.
  27. Jankowicz, Mia. (15. september 2023). Ukraine's attack on a Russian air-defense system may point to 'systemic tactical failures' with Russia's air defenses in Crimea, experts say. Business Insider. Vaadatud 4. veebruaril 2024.
  28. Hunder, Max, & Balmforth, Tom. (26. märts 2024). Ukrainian missile attack hits Russian warship and reconnaissance vessel, navy says. Reuters. Vaadatud 27. märtsil 2024.
  29. Militarnyi. (15. detsember 2021). Another country interested in Ukrainian “Neptune” missile system. Militarnyi. Vaadatud 5. veebruaril 2024.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]