NATO osalus Bosnia sõjas

Allikas: Vikipeedia
Sarajevo parlamendihoone pärast pommitamist 1992; Ratko Mladić; Norra ÜRO sõdur Sarajevos.

NATO osalus Bosnias koosnes reast operatsioonidest, mis olid ette võetud selleks, et kehtestada ja säilitada rahu Bosnia sõja ajal ja selle järgselt.

Bosnia sõja ja NATO osaluse algus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Märtsis 1992 kui sai selgeks, et Bosnia ja Hertsegoviina kuulutab välja iseseisvuse, ning lahkub Jugoslaavia Föderatiivsest Sotsialistlikust vabariigist, asus Jugoslaavia Rahvaarmee pealetungile. 1992 aastal lõhenes Bosnia ja Hertsegoviina kaheks vaenupooleks – ühel poolel serblased ja teisel horvaadid ning muslimid. Bosnia ja Hertsegoviina vabariik eksisteeris ka sõja ajal, aga omas võimu ainult 30% maa üle. Sõja ajal tapeti umbes 200,000-300,000 inimest, nendest enamus moslemid. Sajad tuhanded inimesed põgenesid, kas nendesse riigi osadesse, mida valitsus veel kontrollis või üritati põgeneda naaberriiki Horvaatiasse või Lääne-Euroopasse.[1] NATO osalus selles konfliktis algas veebruaris 1992 tehtud poliitilise avaldusega, mis kutsus vaenupooli austama vaherahulepet, et lubada piirkonda ÜRO rahuvalvajaid.[2]

Mereväeoperatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Operatsioon Maritime Monitor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Operatsioonil "Maritime Guard" osalenud USS Theodore Roosevelt

Operatsiooni kestvuseks oli 16. juuli – 22. november 1992. 10. juulil peetud Helsingi tippkohtumisel arutasid NATO välisministrid, organisatsiooni osalemist, ÜRO Julgeolekunõukogu poolt kehtestatud sanktsioonide jälgimisel. Tervitades Lääne-Euroopa Liidu ministrite otsust, asutamaks uus mereseire üksus, nõustusid NATO välisministrid välja saatma ka sarnase NATO üksuse. Lepiti kokku, et NATO teeb Lääne-Euroopa Liidu sõjalise üksusega tihedat koostööd.[2] NATO sõjalaevad patrullisid Aadria mere piirkonda, et vaenupooled peaksid kinni ÜRO Julgeolekunõukogu relvaembargost. Sellele järgnes jõustamisoperatsioon "Maritime Guard". [3]

Operatsioon Maritime Guard[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jätkuks seiremissioonile "Maritime Monitor", patrullisid NATO sõjalaevad Aadria merel, et sõdivad pooled peaks kinni relvaembargost. [3] Kokku kontrollisid NATO ja Lääne-Euroopa Liidu väed, Aadria mere ja Otranto väina piirkonnas, 12.367 kaubalaeva. Nendest laevadest inspekteeriti lähemalt 1,032 alust. Üheksa laeva puhul leiti, et nende kaup on vastuolus ÜRO embargoga. Operatsioon lõppes 15. juunil 1993, kui alustati NATO ja Lääne-Euroopa Liidu ühismissiooniga nimega "Sharp Guard"".[4] Operatsiooni kestvuseks oli 22. november 1992 – 15. juuni 1993. [3]

Operatsioon Sharp Guard[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast NATO ja Lääne-Euroopa Liidu poolt peetud nõupidamist, otsustati mõlema poole operatsioonid, Aadria merel ühendada, et tagada ÜRO poolt kehtestatud relvaembargo täitmist. [3] Rohkem kui kolm aastat kontrollisid NATO ja Lääne-Euroopa Liit majandussanktsioonide ja relvaembargo täitmist. See aitas konflikti ohjeldada ja aitas tagada sobivad tingimused rahukõnelusteks. Missiooni vältel ei rikkunud mitte ükski laev relvaembargot. 22. novembrist 1992 kuni 18. juunini 1996 kontrolliti üle 6,000 laeva merel ja 1400 laeva suunati inspektsiooniks sadamatesse.[5]

Õhuväeoperatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Operatsioon Sky Monitor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Operatsioonil "Sky Monitor" kasutatud Boeing E-3 Sentry

Operatsiooni kestvuseks oli 15. oktoober 1992 – 12. aprill 1993. 9. oktoobril, aastal 1992 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 781, mis kehtestas Bosnia-Hertsegoviina õhuruumis, kõikide sõjalennukitele, lennukeelu. Erandina olid lubatud ÜRO operatsioone toetavad sõjaväelennud, samuti ka humanitaarabi saatmine.[6] NATO sõjalennukid jälgisid et ÜRO Julgeolekunõukogu poolt ,sõdivate poolte lennukitele kehtestatud lennukeeld jääks Bosnia õhuruumis püsima. Sellele järgnes jõustamisoperatsioon "Deny Flight". [3]

Operatsioon Deny Flight[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jätkuks seiremissioonile "Sky Monitor", jälgisid NATO sõjalennukid ÜRO poolt kehtestatud lennukeelu püsimist. Järgnenud lisandused operatsioonile "Deny Flight", sisaldasid õhuvägede otsest toetust ÜRO rahuvalvajatele ning õhurünnakuid, et tagada ÜRO resolutsioonide püsimine. 28. veebruaril 1994 sekkus NATO oma ajaloo esimesse lahingtegevusse, kui NATO hävitaja lasi alla neli Serbia lahingulennukit, kes rikkusid ÜRO poolt kehtestatud lennukeeldu. Operatsioon algas 12. aprillil, aastal 1993 ja lõppes 21. detsemberil, aastal 1995 [3]

Operatsioonid Deadeye ja Deliberate Force[muuda | redigeeri lähteteksti]

Operatsioonide toimumise aegadeks olid vastavalt 30 – 31 august 1995 ja 5 - 14 september 1995. Pärast tugevat pommitamist ühel Sarajevo turuplatsil, palusid ÜRO rahuvalvajad NATO õhuväe toetust. NATO lahingtegevus Bosnia serblaste õhukaitse vastu algas 30 augustil 1995. Kui lühiajaline sõjategevuse lakkamine ei toonud kaasa Bosnia serblaste vägede taandumist, vastavalt ÜRO nõuetele, alustas NATO operatsiooniga "Deliberate Force". Operatsiooni kohaselt alustasid NATO väed, Bosnia serblaste juhtimisstruktuuride ning laskemoonaladude vastast pommitamist. Tänu nendele õhurünnakutele, nõustusid serblased osalema rahuläbirääkimistel. [3]

Rahuvalve- ja stabiliseerimisjõud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahuvalvejõud IFOR[muuda | redigeeri lähteteksti]

NATO esimene rahuvalveoperatsioon, koodnimega IFOR (rahutagamisjõud), kindlustas Bosnia rahukokkuleppe kohaselt sõdivate poolte eraldatuse ja terve rahuvalveoperatsiooniga seotud tegevuste tarbeks ka turvalise keskkonna. Missioon kestis 20. detsembrist 1995 kuni 20. detsembrini 1996. Sellel ühismissioonil osalesid umbes 60,000 sõjaväelast, kuueteistkümnest NATO liikmesriigist ning seitsmeteistkümnest teisest riigist, kaasa arvatud Venemaalt. [3]

Stabiliseerimisjõud SFOR[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast operatsiooni "Joint Endeavour-i" lõppu ning ka algupäraste rahuvalve eesmärkide saavutamist, otsustas NATO operatsiooni mahu vähendamise kasuks. Väiksem rahuvalvejõud, mis sai nimeks SFOR (stabiliseerimisjõud), vahetas välja senise IFOR-i.[3] SFOR-i peamine eesmärk oli rahu tagamiseks, säilitada turvaline keskkond. Algupäraselt oli SFOR-i suuruseks Bosnias umbes 32,000 sõjaväelast, mis oli umbes kaks korda väiksem kui IFOR-il.[7]

Missioonide lõpp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast olukorra paranemist ning Bosnia suveräänsuse suurenemist, otsustas NATO oma stabiliseerimisjõu suurust vähendada. Operatsioon lõppes 2. detsembril 2004, kui Euroopa Liit võttis NATO-lt piirkonna enda kontrolli alla.[3] Euroopa Liidu poolt jätkatud missiooni nimeks sai ALTHEA, mis nägi ette 7000 sõjaväelase saatmise Bosnia-Hertsegoviinasse. Missiooni eesmärgiks oli turvalise keskkonna ja rahulepingu tingimuste täitmise tagamine.[8] 20. juunil,1998 alustatud operatsioon lõppes ametlikult 2. detsembril, aastal 2004. [3]

Kasutatud allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Bjarnason, Magnus. The War and War-Games in Bosnia and Herzegovina from 1992 to 1995. (2001),
  2. 2,0 2,1 JFC Naples/AFSOUTH, 1951-2009: Over Fifty Years Working For Peace And Stability, http://www.afsouth.nato.int/JFCN_Factsheets/JFC_Naples_history.html
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 nato.int, NATO’s Operations 1949 – Present http://www.aco.nato.int/resources/21/NATO%20Operations,%201949-Present.pdf
  4. globalsecurity.org, Operation Maritime Guard http://www.globalsecurity.org/military/ops/maritime_guard.htm
  5. manp.nato.int , Operation Sharp Guard http://www.manp.nato.int/NAVSOUTH/SharpGuardFactSheet.htm
  6. afhso.af.mil, NATO Operation Sky Monitor, http://www.afhso.af.mil/topics/factsheets/factsheet.asp?id=15870
  7. nato.int , Historyof the NATO-led Stabilisation Force (SFOR) in Bosnia and Herzegovina. http://www.nato.int/sfor/docu/d981116a.htm
  8. consilium.europa.eu, EU military operation in Bosnia and Herzegovina(Operation EUFOR ALTHEA),http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cmsUpload/080929%20Althea%20update%2011_EN.pdf