Murau

Murau
Pindala	10,8 km² (2014)
Elanikke	3629 (1.01.2018)
Koordinaadid	47° 7′ N, 14° 10′ E
	Asend Murau ringkonnas

Murau on linn (Stadtgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaa lääneosas. See on Murau ringkonna halduskeskus.

Ajalooline linn asub mägises Ülem-Steiermargis Muri jõe orus Madal-Tauerni ja Gurktali Alpide vahel. 2015. aasta haldusreformi käigus liideti sellega endised iseseisvad vallad Laßnitz bei Murau, Stolzalpe ja Triebendorf.

Linna majandus sõltub suuresti turismist, eriti lähedalasuvas Kreischbergi suusakuurordis. See on tuntud ka oma pruulimistraditsiooni (Murauer Bier) poolest, mida on dokumenteeritud alates 15. sajandist. Murau jaam on peatus kitsarööpmelisel Muri oru raudteel (Murtalbahn), mis kulgeb Muri jõe kõrval Unzmarktist Mauterndorfini Salzburgi liidumaal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkond oli asustatud juba pronksiajal läbi rooma ajastu. Tabula Peutingeriana sissekande põhjal arvati 18.-19. sajandil iidne Noreia linn, keldi kuningriigi Noricumi pealinn olevat asunud Murau lähedal. Arheoloogilisi tõendeid pole aga seni leitud.

Murowet, Liechtensteini aadliperekonna Steiermargi valduste keskust Muri orus, on esmamainitud 1250. aasta ürikus. Lähedalasuvast Frauenburgist pärit kuulus minnesinger Ulrich von Liechtenstein (suri 1275. aastal) püstitas Murausse linnuse, mis lammutati, kui Tšehhi kuningas Otakar II okupeeris Steiermargi maad pärast võitu Kressenbrunni lahingus 1260. aastal. Ulrich pidi oma valdused kuningale loovutama ja oli ajutiselt Moravas vangis.

Liechtensteini valdused taastati, kui Otakar II 1278. aastal Marchfeldi lahingus lüüa sai. Ulrichi poeg Otto lasi 1284. aastast ehitada gooti stiilis Püha Matteuse kihelkonnakiriku koos iseloomuliku nelitistorniga, mille Lavanti piiskop 1296. aastal pühitses. Murau kodanikud said 1298. aastal linnaõiguse, pärast mida linna kindlustati ja laiendati märkimisväärselt.

Aastatel 1480–1490 okupeerisid linna kuningas Mátyás I Ungari väed. Liechtensteinid hoidsid Muraud 16. sajandi lõpuni. 1623. aastast alates kuulub see Schwarzenbergidele, kes ehitasid Murau lossi selle tänapäevases renessanss-stiilis ümber. Praegune omanik on Karel Schwarzenberg.

Teise maailmasõja ajal asus seal Wehrmachti relvajõudude laager, kus tabatud briti sõjavange orjuses hoiti. Sõja lõpus 1945. aasta mais vabastasid vastupanuvõitlejate kohalikud rühmad 8 allesjäänud sõjavangi ja panid lähenevad Punaarmee väed edukalt uskuma, et linn oli juba brittide poolt okupeeritud.

Kultuuriüritused[muuda | muuda lähteteksti]

Murtalbahni aururong on linna ajalooline osa, samuti üks selle turismiobjektidest. Murau on tuntud ka oma iga-aastaste Simsoniparaadide poolest 15. augustil.

Alates 2002. aastast esitab iga-aastane festival "Shakespeare in Styria" Shakespeare'i näidendite lavastusi nii linna festivalisaalis, Murau lossi hoovis kui ka linnapargis Domenigi paviljonis. Festivali asutasid 2002. aastal briti päritolu teatrijuht Nicholas Allen ja Austria kirjanik Rudolph J. Wojta. Igal aastal esitletakse järjekordset näidendit noorte näitlejate esituses üle kogu Euroopa, mille on lavastanud kogenud Briti lavastajad. Festivalide algusaastatel toimusid etendused inglise keeles. Alates 2013. aastast esitatakse lavastusi saksa keeles ning lavastajad on Nicholas Allen ja Ameerika mõõgameister Roberta Brown. Alates 2016. aasta suvest on festival toimunud St. Lambrechti kloostris (u 14 km kaugusel Muraust).