Mihkel Rõuk

Türi algkooli juhataja Mihkel Rõuk (1938)

Mihkel Rõuk (5. september 1891 Kabala vald, Viljandimaa – 25. september 1941 Sverdlovski oblast) oli eesti kooli- ja ühiskonnategelane ning poliitik. Ta oli Rahvuskogu liige.

Elulugu

Mihkel Rõuk sündis 1891. aasta 5. septembril Viljandimaal Kabala vallas taluomaniku pojana. Pärast alghariduse omandamist kohalikus vallakoolis õppis ta Eesti Aleksandrikoolis ja Viljandi linnakoolis. Lisaks võttis ta kursuseid Tartu Ülikoolist botaanikas ja keemias ning omandas eksternina õpetajakutse. Õpetajana töötas Rõuk Karksi-Nuia algkoolis, Narva-Jõesuu, Koordi ja Koigi ministeeriumikoolis. 1915. aasta 1. novembril sai temast Türi kroonu algkooli õpetaja ja juba järgmisel aastal algkooli juhataja. Selles ametis töötas ta ligi 30 aastat, kuni 1941. aastal Venemaale küüditamiseni.

Rõuk võttis osa ka seltskonna- ja omavalitsusetööst. Ta oli Eesti Vabariigi ajal volinik peaaegu kõigis Türi alevi- ja linna volikogudes. Mitu korda valiti Rõuk volikogu juhatajaks. Tema algatusel ehitati Türile uus koolimaja ning rajati uus progümnaasium, mis muudeti 1924. aastal aiandusmajandusgümnaasiumiks ja töötas kuni 2011. aastani. Samuti pani Rõuk aluse Türi ühistegevusele, mille tulemusena rajati Türi ühispank. Rõuk valiti ka ühispanga nõukogu liikmeks. Rõuku loetakse ka üheks Võhma tapamaja asutajaks, kus ta ka juhatuses oli. Rõuk kuulus ka Türi põllumeeste konventi ning pidas talu Võhma lähedas Kabala vallas.

Kaitseliitu astus Rõuk kohe pärast seda, kui see organisatsioon loodi. Ta oli Järva maleva propagandapealik ja Türi malevkonna noorkotkaste vanem. Rõugu tegevust tunnustati Kotkaristiga.

Iseseisvas Eesti Vabariigis tegutses Rõuk rahvuslikku süsteemi toetavalt. Ta astus Eesti Rahvaerakonda ning osales 1926. aasta valimistel selle partei nimekirjas Järva valimisringkonnas. Pärast parteide keelamist oli Rõuk tegev ka Isamaaliidus. Ta oli Järva maakomitee juhatuse liige ning Türi osakonna abiesimees.

Rõuk valiti 1937. aastal Rahvuskogu esimesse kotta, kus 80 liiget töötas välja uut Eesti põhiseadust. Rõuk kandideeris Riigivolikokku Türi valimisringkonnas nii 1938. aasta kui ka 1940. aasta valimistel, kuid 1938. aastal ei osutunud ta valituks ning 1940. aastal sunniti ta oma kandidatuurist loobuma.