Samurai

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib sõdalasest; Jean-Pierre Melville'i filmi kohta vaata artiklit Samurai (film 1967)

Samurai mõõgaga (umbes 1860)

Samurai (jaapani keeles 侍) oli Jaapani sõdalasest aristokraat.

Samuraid olid kõrgeim neljast ühiskondlikust klassist ajaloolises Jaapanis. Nad tõusid võimule Heiani perioodi lõpus ning 1192. aastal moodustatud Kamakura šogunaat märkis Jaapani ajaloos samuraide perioodi algust, mis kestis kuni Meiji restauratsioonini 1868. aastal.

Samuraid moodustasid oma isanda daimjo ihukaitse, samuti teenijaskonna. Kõige auväärsem ülesanne, mille samurai võis saada, oli isanda mõõga valvur, aga oli teistsuguseidki, nagu vihmavarju valvur või "vee andja hommikul pärast und".

Samuraid kui ühiskonnakiht hakkas tekkima 8. sajandil. Esialgu oli Jaapan haaratud kodusõdadest, lisaks tegutsesid metsades ja mägedes röövlijõugud ja merel mereröövlid, talupoegade ülestõusud olid sagedased. Jaapani keisri väed olid vahel nõrgad ja neile ei saanud alati loota, kõik daimjod ei tahtnudki neile loota. Selle asemel moodustasid nad samuraidest omaenese erasõjaväe.

Samuraide elu juhtis aukoodeks bushido. See õpetas vastuvaidlematut allumist isandale ja surmapõlgust. Šogunaadi aegne seadus lubas samurail karistamatult tappa lihtinimese, kes ennast samurai suhtes lugupidamatult ülal peab.

Samuraid olid väga mõjukad seni, kuni Jaapanis möllasid kodusõjad. 18. sajandi keskel, kui Jaapanis oli rahu kinnistunud, ei vajatud enam nii suuri armeesid ja samuraide arv vähenes. Mõned samuraid muutusid roniniteks, kes olid oma au kaotanud ja kelle vasallisõltuvus oma isandast oli katkenud. Roninid muutusid sageli linnakodanikeks, tegelesid käsitöö ja kaubandusega. Mõned samuraid muutusid ninjadeks ehk palgamõrvariteks.

Samuraide seisund muutus veelgi halvemaks tööstusrevolutsiooni käigus, mis jõudis Jaapanisse hiljem kui Euroopasse. See lõi suuresti segamini võimu ja rikkuse vahekorrad: mõnedki daimjod sattusid võlgadesse ja vaesusid, samuraid samuti, seevastu madalat päritolu töösturid muutusid nendest rikkamaks.

Samuraid kui ühiskonnakiht kadus 1872. ja 1873. aasta agraarreformi käigus, kui paljud samuraid said selle maa pärisomanikeks, mida nad varem olid rentinud. Endiste samuraide hulgast tuli palju riigiametnikke, nende seast pärines Jaapani armee ja sõjalaevastiku ohvitserkonna põhiosa. Samuraide aukoodeks ja sõjakultus sai Jaapani militarismi ideoloogia põhiosaks ja püsis sellisena kuni Jaapani kaotuseni Teises maailmasõjas.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]