Matsa

Allikas: Vikipeedia
Matsa

Matsa ehk hapnemata leib ehk hapendamata leib (heebrea keeles מצה) on õhuke leib, mida religioossed ja tavadest kinni hoidvad juudid paasapüha ajal söövad. Matsat valmistatakse veest ja nisust, rukkist, odrast, kaerast või speltanisust ilma juuretiseta.

Usutraditsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Matsat süüakse iisraellaste legendaarse Egiptusest väljarändamise mälestuseks. Toora järgi polnud neil aega tainast leiva jaoks hapneda lasta: Ja rahvas viis ära oma taigna, enne kui see oli hapnenud; neil olid nende leivakünad üleriietesse seotuina õlal. (2Ms 12:34)

Riitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Et paasapüha nädalal välditakse peale hapnemata leiva ka kõike muud, mis võib käärida (näiteks taignatooteid, jahu, aškenazid ka kaunvilju ja riisi), siis küpsetatakse matsast või matsajahust kooke. Ortodokssed juudid ei tarvita paasapüha ajal ka mitte nõusid, mis on juuretisega valmistatud toiduga kunagi kokku puutunud. Paljudes nende majapidamistes on sellepärast spetsiaalsed paasapühade nõud, tagasihoidlikumad majapidamised piirduvad sellega, et kõik potid, taldrikud ja söögiriistad rituaalselt keedetakse pikalt läbi.

Matsat süüa on kästud ainult paasapüha esimesel õhtul sederil (15. nisani algus; juudi diasporaas kaks päeva: 15. ja 16. nisan). Nädala teiste päevade kohta kehtib ainult, et ei tohi süüa midagi hapnenud (hamets). Sederi õhtul peab laual olema kolm erilist matsat, mis on tavaliselt käsitsi küpsetatud ja tavalisest paksemad. Ülemine matsa sümboliseerib templipreestreid (koheneid), teine templiteenreid (leviite) ja alumine iisraellasi. Iga matsa on teistest rätikuga eraldatud. Igal juudil on kästud tükike matsat süüa. Tükike matsat (afikoman) "peidetakse" ja "leitakse".

Valvatud matsa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Valvatud matsa

Peale tavalise matsa on veel olemas valvatud matsa (matsa šmura). Tavalise matsa puhul jälgitakse, et see alates terade jahvatamise hetkest ei hapneks. Valvatud matsat jälgitakse aga juba lõikusest saadik, et see palavuse, niiske õhu ega liigse sõtkumise tõttu ei hapneks.

Käsumatsad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Käsumatsad

Varem valmistati matsad sederiks sama päeva pärastlõunal oma käega. Neid nimetati käsumatsadeks (matsot mitsva), sest nad on mõeldud käsust kinnipidamiseks.

Rahvateaduslikud oletused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvateadlased on oletanud seost mõne Kaananimaa vana esimese kevadise lõikuse rituaaliga. Iisraellaste puhul on seda seostatud esimeste kevadel sündinud kariloomade ohverdamisega.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]