Marti Tärn

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Marti Tärn (sündinud 30. oktoobril 1983) on eesti muusik, muusikapedagoog ja kultuurikorraldaja.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Marti Tärn on lõpetanud 2002. aastal Tallinna 21. Kooli.[1] Ta on õppinud Tallinna Muusikakoolis klaveri erialal ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias basskitarri ja kontrabassi erialal. Ta on end täiendanud ka Stadia (Metropolia) Ametikõrgkoolis Helsingis ning Skurups Folkhögskolas Rootsis. Muusikalise kõrghariduse omandas Tärn Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias.[2]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Marti Tärn on olnud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias bassi, ansambli ja improvisatsiooni õppejõud ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis õpetanud bassi ja ansamblit. Lisaks on ta olnud õpetaja lastemuusikakoolides: Viljandi ja Saue muusikakoolis.[2]

Ta on töötanud Tallinna rahvusvahelise festivali Jazzkaar produtsendina.

2023. aastast töötab ta Tallinna Linnateatri etendusteenistuse juhina.[3]

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Instrumentalistina valdab Tärn nii basskitarri, kontrabassi kui ka löök- ja klahvpille.[2] Need kõik on džässmuusikale omased instrumendid [4]. Lisaks tunneb ta end mugavalt pop- ja pärimusmuusikas. Tema eeskujudeks muusikas on Chet Baker, Incubus, D’Angelo, Bryan Adams, Hank Mobley, Django Bates, Erykah Badu ja teised.[2]

Muusika koolipõlves[muuda | muuda lähteteksti]

Tärn on õppinud Tallinna 21. kooli muusikakallakuga klassis ning laulnud Tallinna Poistekooris Lydia Rahula käe all, sealhulgas esinenud kontsertidel ja helisalvestistel ka solistina (näiteks ETV muusikasaates "Abi Zeider. Muusikale", 1995).[5][6]

Samas koolis tegi sel ajal esimesi ambitsioonikaid harjutussamme koormeistri, koorijuhi ja orkestridirigendina nooruke Mihhail Gerts, kes juhatas peale 21. kooli kammerkoori muidki muusikakollektiive ning leidis oma rohketes muusikaprojektides mitmekesist rakendust ka Marti Tärnile – algul kui laulusolistile ja peagi ka kui instrumentalistile. Nii sattus 20-aastane Marti Tärn 2003. aastal musitseerima näiteks ka Vanalinnastuudio muusikali „Cabaret”, mille muusikajuht Gerts samuti oli.[7]

2010. aasta mais tegi Tärn muusikuna kaasa teatri NO99 suurlavastuses "Ühtne Eesti suurkogu".[8]

4Tune Quartet[muuda | muuda lähteteksti]

Just muusikali "Cabaret" ettevalmistamise käigus tutvus Tärn lähemalt kitarristide Virgo Sillamaa ja Erki Pärnoja ning löökpillimängija Reigo Ahvenaga, kellega nad moodustasid ansambli 4Tune Quartet. Mängiti nii teiste muusikute kui ka ansambli enda loomingut. Džässifestivalil RainbowJazz Tartus tunnustati ansamblit parima Uno Naissoo loo arranžeeringu eest. Hiljem esinesid noored muusikud ka Tudengijazzil. [9]

Pärimusmuusikaansambel Vägilased[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2006. aastast on Marti Tärn musitseerinud ka pärimusmuusikaansamblis Vägilased. Ansamblisse kuuluvad lisaks Tärnile Meelika Hainsoo, Cätlin Mägi, Jan Viileberg, Tiit Kikas ja Reigo Ahven. Juba samal aastal esineti The World Music Institute’i korraldatud festivalil «European Dream» oli oktoobri keskel New Yorgi Thalia Theateris ja mõni päev hiljem Chicago Claudia Cassidy Theateris. Neist New Yorgi esinemispaik asus tähenduslikus paigas, Broadway nurgal.

Ansambel, kelle viimane kontsert enne pikemat pausi toimus 2011. aastal, tuli kaksteist aastat hiljem ehk 2023. aastal kokku, et tähistada Viljandi pärimusmuusika festivali 30. tegevusaastat. Ka Marti Tärn astus festivalil taas koos selle ansambliga üles.[10]

Koostöö Hanna-Liina Võsaga[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aastal hakkas Marti Tärn tegema tihedamat loomingulist koostööd New Yorgist muusikaliõpingutelt ja USA muusikaliringreisilt naasnud laulja Hanna-Liina Võsaga, kellega oli tutvunud ühel džässikontserdil. Koos anti terve rida kontserte ning valmistati ette uusi lugusid ja muusikasalvestusi. Võsa on tunnistanud, et tema 2010. aastal ilmunud albumi "Pimedas on valge" nimiloo inspiratsiooniks oli just Marti Tärn. Kuna Hanna-Liinal käisid sel perioodil Vanemuises muusikali "Helisev muusika" proovid, jäi jõuluplaadi väljaandmise ja kontserdisarja korraldusliku poolega tegelemine rohkem Marti Tärni õlule ning see osutus heaks kultuurikorraldustöö praktikaks.[11]

2015. aastal ilmus Hanna-Liina Võsa (laul), Marek Taltsi (kitarrid) ja Marti Tärni (bass, cajón) koostöös lastelaulude plaat "Miki merehädas”, kuhu on koondatud armastatud laulud ETV lastesaadetest ning Hanna-Liina Võsa lapsepõlvest. Plaadiga austati Hanna-Liina esimest lauluõpetajat Ave Kumpast ja mälestati ETV laululaste teleema Eve Viilupit.[12] Samanimelise koguperekontserdiga käiakse aeg-ajalt esinemas tänini. Ka 2014. aasta Jazzkaare Jõulujazzi lõppakordiks oli lastelaulukontsert, kus nii Võsa kui ka Tärn kaasa tegid.[13]

Arvamusfestivali tunnusmuusika[muuda | muuda lähteteksti]

2021. aastal lõi Marti Tärn koos sõnade autori Sten-Olle Moldauga Arvamusfestivalile tunnusmuusika – laulu "Malelaud". Lugu esitas solist Vaiko Eplik koos Liina Saare, Erki Pärnoja ja autori Marti Tärniga. Heli töötles Sten-Olle Moldau.[14]

Trio Porteleki-Tärn-Pärnoja[muuda | muuda lähteteksti]

Marti Tärn on tegutsenud ansamblis Trio Porteleki-Tärn-Pärnoja koos kitarrist Erki Pärnoja ja Budapestist pärit Aron Portelekiga. Nende repertuaar on olemuselt lihtne, kuid lugudes sisaldub ka improvisatsioonilisi lõike. Nende esituses kõlab nii folki, džässi kui ka rokkmuusikat.[15]

Koostöö Liisi Koiksoniga[muuda | muuda lähteteksti]

Trio Koikson-Tärn-Mölder[muuda | muuda lähteteksti]

2023. aasta juunis andis Tärn koos Liisi Koiksoni ja Sander Möldriga välja esimese albumi “Tiks 054”. Koosseisu Trio Koikson-Tärn-Mölder töötluste aluseks on nii kaasaegne eesti popmuusika kui ka rahvalaulud ja 20. sajandi eesti heliloojate looming. Albumi laule ühendab minimalistlikkus ja eesti keel. Trio on teinud oma versiooni nii Silvi Vraidi eurolaulust “Nagu merelaine” kui ka laulust “Meil aiaäärne tänavas”. Albumi lood arranžeerisid trio liikmed, miksis Kaarel Tamra ja masterdas Tony Lindgren.[16]

Valter Ojakääru muusikalooming Marti Tärni seades[muuda | muuda lähteteksti]

2023. aasta märtsis möödus helilooja ja muusikaloolase Valter Ojakääru sünnist sada aastat. Seda tähistaval kontserdil kõlas Ojakääru looming Marti Tärni seadetes. Lisaks bassist Marti Tärnile astusid üles vokalistid Anett Tamm, Ewert Sundja ja Marianne Leibur, puhkpillimängija Aleksander Paal, pianist Mathei Florea, kitarrist Kalev Karlson, trummar Hans Kurvits ning saksofonist Raivo Tafenau.[17]

Eriprojekt "Laula mu (regi)laulu"[muuda | muuda lähteteksti]

Marti Tärn juhtis 2023. aastal Viljandi Pärimusmuusika Aidas lõikuspeol eriprojektis „Laula mu (regi)laulu” saateansamblit. Projektis, kus osalised esitavad üksteise lugudest folgilikke versioone, osalesid muusikud Jalmar Vabarna, Ruslan Trochynskyi, Kaisa Kuslapuu, Karoliina Kreintaal, Taavet Niller, Alika Milova, Kadri Voorand, Vaiko Eplik, Ollie (Oliver Mazurtshak) ja Meriliis Ojamäe. Ansamblis tegid kaasa Eric Kammiste, Sofia-Liis Liiv ja Martin Petermann.[18]

Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Marti Tärni looming on jõudnud järgmistele helisalvestistele:

  • Vägilased „Ema õpetus“, 2006
  • Anu Taul „Engi Aig“, 2006
  • Jaan Tätte ja Udupasun „Tulemine“, 2009
  • Liisi Koikson „Ettepoole“, 2010
  • Vägilased „Kes aias“, 2010
  • Ethno In Transit „Ethno in Transit Live“, 2010
  • Hanna-Liina Võsa „Pimedas on valge“, 2010
  • Jaan Tätte „Tuulevaikne öö“, 2010
  • Maian Kärmas „Õnneleid“, 2010
  • Maarja „Kuldne põld“, 2012
  • Jaan Tätte „Äratund“, 2012
  • Kate Young „Swimmings of the Head“, 2014
  • Lauri Saatpalu „Isa tuli koju“, 2014
  • Kaspar Kalluste Trio „Koletise tagasitulek“, 2014
  • Claudia Schwab „Amber Sands“, 2014
  • Hanna-Liina Võsa „Miki merehädas“, 2015
  • Hedvig Hanson Trio „Ilus elu“, 2015
  • Lauri Saatpalu „Isaga Draakonil“, 2015
  • Trio Porteleki-Tärn-Pärnoja „Trio Porteleki-Tärn-Pärnoja“, 2015
  • Claudia Schwab „Attic Mornings“, 2017
  • Liisi Koikson „Coffee for One“, 2017
  • Lepaseree „Õnnõkõn siin tsõõrin olla“, 2018
  • Hannah James and The Jigdoll Ensemble „The Woman and Her Words“, 2019
  • Liisi Koikson „Bittersweet“, 2019[2]

Kultuurikorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta jaanuaris asutas Marti Tärn koos Reigo Ahvena ja Joonas Oropervega džässiklubi Philly Joe’s, mis on Baltikumis ainus džässmuusikale spetsialiseerunud klubi [19]. Klubi eesmärk on kokku tuua muusikud ja publik rütmimuusikale sobivas keskkonnas. Seal on toimunud kontserte, meistriklasse, töötube, seminare ja näidatud muusikakino. Philly Joe’s on Marti Tärn tegelenud korraldusega.[20]

Tärn on olnud Tallinna rahvusvahelise festivali Jazzkaar kontsertidel tehniline produtsent, tegelenud logistika ja suhtluse koordineerimisega[21]. Jazzkaar on Baltimaade suurim džässmuusika üritus, mis toimub alates 1990. aastast. Festivalil on 2023. aasta seisuga esinenud kuuekümnest riigist üle 3000 välisartisti.[22]

Tärn on olnud üks noorte rütmimuusikute festivali Koolijazz = Jazzikool juhendajatest. Õppelaagri eesmärk on tuua kokku Eesti muusikakoolide džässihuvilised noored ja kutselised muusikud ning pakkuda noortele lisaks rütmimuusikaalastele teadmistele ja oskustele ka koosmänguvõimalusi. Lisaks Tärnile on laagris juhendanud ka Sirje Medell, Siim Aimla, Raul Vaigla, Raivo Tafenau, Tiit Paulus, Andre Maaker, Hedvig Hanson, Urmas Lattikas, Raul Sööt, Mart Soo, Taavo Remmel, Raun Juurikas, Tiit Kikas, Ain Agan, Lembit Saarsalu, Marek Talts, Olav Ehala, Villu Veski, Jaak Sooäär, Kadri Voorand, Joel Rasmus Remmel, Jaan Jaago, Paul Daniel, Mingo Rajandi, Liina Saar, Ahto Abner ja Teet Raik.[23]

Marti Tärn on kuulunud nii mõnegi muusikakonkursi, näiteks Uno Naissoo nimelise loomingu- ja interpretatsioonikonkursi žüriisse.[24]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Marti Tärn on osalenud 2021. aasta septembris Tallinnas toimunud kõrgetasemelise rahvusvahelise suurürituse European Jazz Conference korraldamisel koos Anne Ermi, Jaak Sooääre, Eva Saare, Elo-Liis Parmase, Kirke Karja, Maret Miku, Anu Luige ja Ronja Soopaniga[25] ning saanud selle eest 2022. aastal mainitud kollektiivi koosseisus Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.[26][27]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Vilistlased – Tallinna 21. Kool". Vaadatud 3. novembril 2023.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Marti Tärn". EESTI JAZZLIIT. Vaadatud 3. novembril 2023.
  3. ↑ Marti Tärn Tallinna Linnateatri koduleht, vaadatud 22.11.2023.
  4. ↑ "ETERA". www.etera.ee. Vaadatud 3. novembril 2023.
  5. ↑ Abi Zeider. Muusikale ETV muusikasaade, esmaeeter: 30.09.1995. ERR Arhiiv.
  6. ↑ Tallinna Poistekoorist Tallinna Poistekoori kodulehel. Vaadatud 22.11.2023.
  7. ↑ Kaie Tanner. Uus dirigent RAMi ees Sirp, 18.02.2005.
  8. ↑ Uuslavastused 2010. Teater NO99 kogumikus "Eesti teatristatistika 2010". Lk 54.
  9. ↑ gert (11. september 2004). "Fotosild muusika ja kuulaja vahel". Festival Jazzkaar. Vaadatud 3. novembril 2023.
  10. ↑ "Pärimusmuusika festival kuulutas välja esimesed kodumaised esinejad". Sakala. 1. veebruar 2023. Vaadatud 3. novembril 2023.
  11. ↑ Hanna-Liina Võsa: Armastus muutis elu Kroonika/Delfi, 12.11.2010.
  12. ↑ Hanna-Liina Võsa esitleb lastelaulude plaati "Miki merehädas" ERR Menu, 18.05.2015.
  13. ↑ Raadio laste laulustuudio, Hanna-Liina Võsa ja Tiit Kikase ansambel: „Heade kohtumiste laulud“ Jazzkaare koduleht, 19.12.2014.
  14. ↑ "Intervjuu Arvamusfestivali tunnusmuusika autori Marti Tärniga". Arvamusfestival. 26. aprill 2021. Vaadatud 3. novembril 2023.
  15. ↑ "Värske muusika! Trio Porteleki-Tärn-Pärnoja andis välja albumi ning suundub minituurile Eestis". Elu24. 30. november 2015. Vaadatud 3. novembril 2023.
  16. ↑ ERR (22. juuni 2023). "Koikson-Tärn-Mölder avaldas esimese albumi". ERR. Vaadatud 3. novembril 2023.
  17. ↑ ERR (24. aprill 2023). "Täna kontserdisaalis. Jazzkaar 2023. Valter Ojakäär 100 | Klassikaraadio". ERR. Vaadatud 3. novembril 2023.
  18. ↑ "Eriline projekt paneb muusikud tundmatusse olukorda". Sakala. 3. oktoober 2023. Vaadatud 3. novembril 2023.
  19. ↑ "ETERA". www.etera.ee. Vaadatud 3. novembril 2023.
  20. ↑ "ABOUT THE CLUB". Philly Joe's Tallinn (Ameerika inglise). Vaadatud 3. novembril 2023.
  21. ↑ ERR, Mariliis Mõttus | (24. aprill 2022). "Marti Tärn: festivalide korraldajad on üldiselt sitked ja loovad tegelased". ERR. Vaadatud 3. novembril 2023.
  22. ↑ "Jazzkaar". Puhkaeestis.ee. Vaadatud 3. novembril 2023.
  23. ↑ "Muusika-aasta avab traditsiooniline minifestival «Koolijazz=Jazzikool»". Sakala. 4. jaanuar 2022. Vaadatud 3. novembril 2023.
  24. ↑ Naissoo konkursi võitis kollektiiv Neon Fir Eesti Muusika Infokeskuse koduleht, 04.06.2021.
  25. ↑ "Riiklikule kultuuripreemiatele esitati 71 kandidaati". Postimees. 18. jaanuar 2022. Vaadatud 3. novembril 2023.
  26. ↑ Fotod | Selgusid tänavused muusikapreemiate saajad Eesti Päevaleht, 01.10.2022.
  27. ↑ Helikunsti sihtkapitali preemiad 2022 Eesti Kultuurkapitali kodulehel. Vaadatud 22.11.2023.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Marti_Tärn&oldid=6527815"