Uno Naissoo

Allikas: Vikipeedia
Uno Naissoo haud

Uno Naissoo (25. märts[viide?] 1928 Viljandi5. jaanuar 1980 Tallinn) oli eesti helilooja ja muusik.

Ta oli politseinik Jaan Naissoo poeg.

Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, ansambli Swing Club.

1949. aastal oli ta Tallinnas toimunud esimese eesti jazzifestivali üks algatajaid.

Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi heliloojana Heino Elleri käe all. Mängis ansamblites Rütmikud (ansambel 1948–1950), Stuudio 8 ja Metronoom. Instrumentalistina mängis ta laitmatult klaverit, akordioni, kontrabassi ja althorni ja ventiiltrombooni, olles võimeline neil kõigil huvitavalt improviseerima.

1952–1980 oli Tallinna Muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb siiani.

Naissoo tuntumate laulude seas on "Neil päevil polnud algust", "Märtsis algas mai", "Mu kodu", "Tuletoojate marss" ja "Iial ei muutu võõraiks me".

Ta kirjutas koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusika filmile «Viimne reliikvia». 1978. aastal kirjutas ta muusika Dovženko nimelise Kiievi filmistuudio melodraamale "Esimene päev, viimane päev" ("День первый, день последний").

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]