Hedvig Hanson

Allikas: Vikipeedia
Hedvig Hanson koduaias juulis 2008

Hedvig Hanson (sündinud 22. aprillil 1975 Tartus) on eesti džässilaulja.

Hedvig Hansoni ema Novella Hanson on laulja ning isa Tõnu Kilgas on laulev näitleja. Ka Hedvigi kaks isapoolset vanavanemat tegelesid näitekunstiga. Vanaema Ellen Kaarma oli Tartu "Vanemuise" esinäitlejanna 1951–1967. Vanaisa Lembit Mägedi oli näitleja "Vanemuises", hiljem Pärnu "Endlas".

Oma elu esimesed 12 aastat elas Hedvig Tõrvas vanaema Anna juures, seal kujunes temast lüürilise iseloomuga looduslaps. Emotsionaalsust ja looduslähedust on tugevalt tunda ka kõigis tema lauludes. Varajase lapsepõlveaja muusikaliste mõjutajatena on Hedvig nimetanud ansamblit Fix (kuna käis emaga kaasas Fixi kontsertidel), hiljem ABBAt ja ema kassettidelt kuuldud afroameerika juurtega rütmimuusikat (Earth, Wind & Fire, Chaka Khan, Randy Crawford, Stevie Wonder jt). Kaheteistkümneselt kolis Hedvig Tallinna ning asus õppima Tallinna 21. Keskkooli muusikaklassi. Keskkooliõpingud jätkusid Tallinna 60. Keskkoolis ning muusikaõpingud Tallinna Muusikakoolis klaveri erialal, mille 1992. aastal edukalt lõpetas. Kuigi lõpetanud keskkooli viitega, otsustas Hedvig edaspidi iseõppimise kasuks. Hedvigi sõnul on ta tänulik klaveriõpetaja Maire Roovikule, kes ei lubanud tal õpinguid katkestada, nii sai Hedvig hea muusikalise hariduse ning armastuse klassikalise muusika vastu just seal. Samas paelus Hedvigit ka laulmine. Tollel ajal harjutas ta peamiselt Whitney Houstoni lauldud, vokaaltehniliselt nõudlikke ballaade. Just Whitneyt ongi Hedvig oma teismeliseea ainsaks lauluõpetajaks nimetanud.

Esimene suurim võit tuli laulukonkursilt "Kaks takti ette", millele järgnes varsti tööpakkumine Raadio 2-s. Hedvigil olid omad saated, "Emotsioonid" ja "Maitseküsimus", mis peagi leidsid oma kuulajaskonna. Tol ajal olid lauljanna lemmikuiks pop-soul ja funk, ansambliga Con Spirito esineti peamiselt Tallinna klubides. Sel ajal reisis Hedvig üksi USA-sse, lootuses leida võimalusi teha oma lemmikmuusikat just seal. Kompromissitus mänedžeriga suhtlemisel ning koduigatsus sundisid lauljatari kiiresti koju tagasi pöörduma. See valik andis võimaluse arendada muusikalist iseseisvust ja omapära, jäädes puutumatuks popi ja showbusiness'iga kaasaskäivatest reeglitest.

1997. aastal sündis koostöös parimate eesti džässmuusikutega – "Basic Concept" – Hansoni debüütplaat "Love for Sale". See oli kindel suund džässmuusika poole. Kui džässilegend Charles Lloyd Hedvigit selle kavaga Tallinnas kuulas, kommenteeris ta: "Hedvig Hanson on haarav ja siiras." Teine album "Let Me Love You" (2000) tähistas aga täielikku iseseisvumist muusikalise mõttes ja omaloomingu esitamist.

Aastal 2001 ilmus Hansoni esimene eestikeelne plaat "Tule mu juurde". Selle plaadi eest pärjati ta aasta naisartisti ning aasta džäss- ja bluusiartisti nimetusega. Oma eestikeelse albumi ilmumist põhjendas lauljanna "eesti keele ilu avastamisega" – nooremas eas polnud ta arvanudki, et võiks kunagi eesti keeles taolist rütmimuusikat laulda. Ema Novella lauldud laulud suunasid Hedvigi eestikeelse muusika juurde.

Juhuse tõttu sattus see plaat plaadifirma Universal džässi- ja klassikaosakonna juhi Wulf Mülleri kätte Londonis. Müller oli sellest vaimustuses ning tegi artistile ka kohe ettepaneku plaat samamoodi, nagu see on, Universal/Emarcy kaubamärgi all välja lasta. Hedvig aga otsustas teha uue plaadi. Selleks kulus aasta. Kohtumine oma lemmiku, džässkitarrist Pat Methenyga inspireeris Hedvigit kirjutama plaadi lõpuloo "Pat's Lullaby", mille üks osa on Lõuna-Eesti rahvalaul.

Tegu oli Eesti esimese džässmuusikuga, kes sai rahvusvahelise lepingu nõnda suure plaadifirmaga. Hedvigi neljas CD "What Colour is Love" (2003) sisaldab valdavalt tema enda loomingut ja on kriitikute sõnul tõeline meistriklassi näitaja. Kuue kontserdiga tuur mööda Eestit kogus täissaale ja positiivseid vastukajasid. Lisaks tutvustati plaati ka kontsertidega Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Hispaanias. Venekeelse "Jazz Kvadrat" arvustaja Leonid Auskern nimetab plaati väljakujunenud meistri tööks, tõstes esile seda, et Hedvigi hääles kajab džässimineviku suuri meistreid, kuid ta ei kopeeri neist kedagi. Ka Wulf Müller saatis talle kiidusõnadega tänukirja. Plaadi nimiloo autor, Terry Callier aga kiitis Hedvigit tundlikkuse eest, millega lauljatar ta laulule oli lähenenud.

Samal aastal valiti Hanson Eesti Raadio aasta muusikuks, samuti pälvis ta Eesti Muusikaauhindade aasta nais- ja džässartisti tiitli.

2005. aastal ilmus Hansoni teine rahvusvaheline album "You bring me joy". See oli rahvusvaheline versioon albumist "Nii õrn on öö" (2004), duoalbum koos Andre Maakeriga. Kiitvad arvustused ilmusid mitmetes rahvusvahelistes džässist kirjutavates väljaannetes [1].

2006. aastal ilmus eestikeelne album "Ema laulud", mis sisaldas vanu rahvalaule ning Hedvig Hansoni enda kompositsioone. Album oli pühendatud tema esimesele pojale.[2]

Pärast "Ema laulude" ilmumist võttis Hedvig endale rahvusvahelistelt esinemistelt puhkust, et pühenduda täielikult oma kahele pojale.

Aastal 2008 ilmus album "Kohtumistund" ([3]). Külalisesinejad olid pianist Kristjan Randalu, löökpillimängija Abdissa Mamba Assefa ja trompetist Jukka Eskola. See album tõi Hedvigile taas aasta džässartisti tiitli.

2009. aasta lõpus välja antud kogumikplaat "Armastuslaulud" on kui omamoodi "Greatest Hits" – Hedvigi kaunimad laulud. Plaadi lugude seas on üllatusena Hansoni/Runneli "Ma tean, et ma tulen kord jälle", XXI Sajandi Orkestriga ja lisaks kaks uut laulu: Jaan Tätte "Lahkumine" ja Olav Ehala / Viiu Härmi "Siin on oja".

2011. aasta kevadel ilmutas lauljatar tantsulisema plaadi "Tants kestab veel", mis tuletab meelde tema erilist armastust rütmi- ja gruuvimuusika vastu. Plaadil on tuntud palasid Eesti biitmuusikast ning omaloomingut – kunagi kirjutatud ingliskeelsed laulud on saanud eestikeelseteks. See on ühtlasi esimene Hedvigi plaat, kus kõlavad akustiliste pillide asemel elektripillid, mängijateks noorema põlvkonna parimad muusikud.

Hedvigi laulud on ilmunud ka välismaistel džäss- ja klubimuusika kogumikel, kõrvuti džässi suurnimedega – "Famous 3: The Finest Female Jazz Today", "The Kings Of Jazz", "Nightfly: Yesterday Today & Tonight".

2010. aasta sügisel anti Hedvigile Kultuurkapitali aastapreemia särava loomingulise aasta eest.

Diskograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Albumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viietd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]