Arutelu:Mardikalised

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Meil on otsustatud anda kõik ladinakeelsed nimetused kursiivis. Andres 27. juuli 2006, kell 15.44 (UTC)

Liivakastist:

Sissejuhatus

Mardikaid on kirjeldatud 360 000 liiki (Eestis ligi 3000) kuid hinnanguliselt on mardikate liike 5-8 miljonit. Nad moodustavad ligikaudu 40% kõikidest teadaolevatest putukatest. Kõikidest loomadest kuulub iga kolmas putukate klassi mardikate seltsi. Enamik Eestis elavaid mardikate liike on maismaalased. Mardikad on tähtsad maismaakoosluste komponendid oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu. Kirevatäpiline lepatriinu, kes on üks tuntumaid mardikaid, liigitatakse koos paljude teiste putukatega mardikaliste seltsi. Mardikad on hõivanud kõik vähegi kujutletavad elupaigad ning söövad väga mitmesugust toitu, sealhulgas taimi, seeni, teisi putukaid ja surnud loomi. Osa liike peetakse lausa nuhtlusteks, näiteks kartulimardikas hävitab kartulisaagi, üraskid ja siklased on aga metsakahjurid. Paljud on aga olulised bioloogilises aineringes. Nad lagundavad kuivanud lehti, loomade laipu ja muud orgaanilist ainet. Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asub peagi elama harilik jahumardikas ning väike-jahumardikas. Mõni mardika liik on parasiit, näiteks kopratäi. Mardiklaste iseloomulikuks tunnuseks on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. See eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad. Teine tiivapaar on kilejad ja mardikad kasutavad seda lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena.

Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi: 1. Röövtoidulised nagu jooksiklased või vees elavad ujurlased; 2. Segatoidulised. Nende hulka kuulub valdav osa mardikalisi. Esimeste vastseil ja valmikuil on rööveluviis (nt. jooksiklased, ujurid, kukrik), teiste hulgas on mitmesuguse eluviisiga liike. Areng täismoondega; vastsejärke on 3. Vastseil on 3 paari rindmikujalgu või nad on jalutud, eluviisilt on neid mitmesuguseid.

Kehaehitus

Neil on tugev sarvjas või nahkjas kitiinkoorik. Tugevad sarvjad eestiivad katavad kilejaid taga- ehk lennutiibu ja pehmet tagakeha. Väheseil mardikail ei ole lennutiibu ega -võimet. Vastavalt eluviisile on neil jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad. Suuruselt on mardikad väga erinevad – pihumardikad on vaevalt 0,25mm pikkused, titaansikk kasvab aga 16 cm pikkuseks. Mardikate keha jaguneb kolme ossa – peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Neil on haukamissuissed ning tundlad, viimastega nad kombivad ja haistavad. Enamikul liikidel on mõlemad tiivapaarid välja arenenud. Eestiivad on muutunud jäikadeks kattetiibadeks, mis kaitsevad õrnu tagatiibu ja tagakeha, kui putukas puhkab. Lendamisel tõstetakse kattetiivad ülespoole, et lennutiivad saaksid vabalt vibada. Tiivad ja kuus jalga kinnituvad rindmikule. Vastseil on 3 paari rindmikujalgu või pole üldsegi.

Toitumine ja suised

Mardikaliste suised on haukamistüüpi. Mardika suiste järgi saab tavaliselt otsustada, mida ta sööb. Paljude mardikate suised on kohastunud taimelehtede, seemnete või nektari söömiseks. Neid nimetatakse fütogaafideks. Osa mardikaid on jäänusesööjad – nad toituvad kõdunevatest taimedest, loomakorjustest ja sõnnikust. Need kannavad nime saprofaagid. Sõnnikust toituvaid saprofaage nimetatakse kopridaagideks. Lihatoidulistel liivikatel on teravad sirbikujulised lõuad, kärsakatel aga, kes toituvad taimedest või puurivad seemnetesse aukusid, on pikaks veninud "koon" – kärsak, mille otsas asuvad teravad lõuad. Polüfaagid on segatoidulised loomad, kes toituvad nii taimedest kui loomadest. Toitumistüüpide hulgas on ka adefaagid ja nekrofaagid, mille tähendust ei leidnud.

Lendutõus

Osa mardikaid (nt maipõrnikad), on suhteliselt viletsad lendajad. Nende eestiibadest pole lendamisel praktiliselt mingit kasu, need on täielikult vaid õrnade tagatiibade ja tagakeha kaitseks, kui putukas maapinnal liigub. Lennu ajal on kattetiivad kõrgele üles tõstetud, et need lennu- tiibadele ette ei jääks. Siiski on neist natuke kasu lennu tasakaalustamisel ja aerodünaamilise tõstejõu tekitamisel. Enamik mardikaid suudab lennata, vaid mõnel liigil on tiivad kokku kasvanud ja nad on täiesti lennuvõimetud.

Sigimine

Mardikad arenevad täismoondega. Emane asetab munad kuhugi toiduallika lähedusse – tavaliselt mulda või taimede peale. Vastne erineb valmikust täielikult ning sööb tihtipeale ka täiesti erinevat toitu, seega ei ole ta oma vanematele toidukonkurent. Enamik mardikaid ei hoolitse oma järeltulijate eest, kui mõni sitikaliik ehitab järglaste tarbeks erilisi haudekambritega urgusid.

Kasu ja kahju

Paljud mardikad on kahjurid – nad söövad põllu- ja aedvilju, ründavad aitasid ja toiduladusid ning järavad riiet. Kuid mardikatest on inimesele ka kasu: ühed on tähtsad kultuurtaimede tolmeldajad, teised toituvad sõnnikust ning taime- ja loomajäänustest ning viivad toitained pinnasesse tagasi. Aednikud soosivad lepatriinusid, sest nad hävitavad lehe- ja kilptäid. Nad on tähtsad ka biotõrje seisukohalt nagu ka nahkja kehakattega pehmekoorlased ja lühikeste kattetiibadega sihvakad lühitiiblased. Looduslikus puhastuses on olulised raipeid söövad raisamardikalased. Meditsiinis tarvitatakse villimardikaliste kantaridiini sisaldavat hemolümfi.

Kahjurid

Osa mardikaid kahjustab taimi otseselt, teised aga kaudselt, siirutades näiteks taimehaigusi. Üks tuntumaid näiteid on suur maltsaürask. Nii tema valmikud kui vastsed närivad elavate puude koore alla käikusid ning kannavad edasi jalaka seenhaiguse spoore. See haigus on hävitanud viimase poole sajandi jooksul suure osa Euroopa jalakatest. Osa liike peetakse lausa nuhtlusteks, näiteks kartulimardikas hävitab kartulisaagi, üraskid ja siklased on aga metsakahjurid. Mitmed põrniklased, siklased, hundlased, kärsaklased, poilased, ürasklased, naksurlased on metsa- ja põllukahjurid. Majades kahjustavad puitu tooneseplased ja majasikk. Riideid, karusnahku ja muud sellist rikuvad näklased ja teesklased, jahu- ja teraviljasaadusi jahimardikad ja teised süsiklased (hoidlakahjustajad).

Andres 28. detsember 2008, kell 07:07 (UTC)