Mandorla

Kristus mandorlas. Keskaegse raamatuillustratsiooni repro

Mandorla (itaalia keelest mandorla 'mandel') on piklik, mandlikujuline aupaiste, mis kristlikus kunstis ümbritseb Kristust või Maarjat üleni. Väga harv on muude isikute kujutamine mandorlas.

Lääne-Euroopa kunstis

Mandorla on Lääne-Euroopas tavaline ottode ja romaani kunstis, veel ka varagootikas. Sageli esineb see Maiestas Domini kompositsioonis apsiidifreskodel ja portaalide tümpanonidel, ka altariseintel ja reljeefsetel elevandiluust või väärismetallist köitekaantel. Varaseim mandorlamotiiv leidub Rooma Santa Maria Maggiore basiilika 5. sajandist pärit mosaiikidel, kus see ümbritseb mõnesid Vana Testamendi tegelasi.

Neitsi Maarja esineb romaani kunstis mandorlas näiteks koos Jeesuslapsega seisvana või troonil istuvana (sedes sapientiae), samuti on mandlikujuline aupaiste sage Maarja taevamineku süžees. Ka Maarja kroonimine võib olla paigutatud mandorlasse või ringikujulisse raami nii, et Maarja ja Kristus on kõrvuti.

Pärast gootikat esineb mandorlamotiiv Euroopa kunstis harva, erandiks on hilisgootikas tekkinud kompositsioon Maarjaga piklikus lille- või kiirtepärjas, mis kestab kuni barokiperioodini.

Bütsantsi kunstis

Mandorla esineb ka ikoonidel bütsantsi kunstis ja sellest mõjutatud hilisemas ikoonimaalis.

Mandorla ümbritseb Kristust Ülestõusmise, Issanda Muutmise (kirgastamise) ja Jumalaema Uinumise ikoonidel. Kaks esimest kompositsiooni saavad standardiks juba 6. sajandil, kolmas, kus Kristus samuti esineb ülestõusnuna oma taevalikus hiilguses, muutub tavaliseks mõnevõrra hiljem.

17. sajandil kujunenud ikoonitüüp, millel Jumalaema on kujutatud mandorlas, on Kõikide kurbade rõõm.

Mujal

Mandlikujuline aupaiste esineb ka budistlikel pühapiltidel ja -kujudel, ent selles kontekstis terminit mandorla ei kasutata.

Tarokikaartide Suure Arkaani kaart Maailm (Le Monde) kujutab ühe variandina naist mandlikujulises raamistuses, ümbritsetuna evangelistide sümbolitest.

Pildid

Kristus

• 
  Aacheni toomkiriku kullatud antependium. 9. sajandi esimene pool
• 
  Kristus Kõigevalitseja Taülli St. Climenti kiriku apsiidifreskol. 12. sajand
• 
  Kristus auhiilguses. Chartres, katedraali läänefassaadi keskportaal. 12. sajand
• 
  Elevandiluureljeef puidul, kirstukülje kaunistus. Köln, 13. sajandi algus
• 
  Speyeri evangeliaar (Codex Bruchsal), ca 1220
• 
  Ülestõusmine (Kristuse laskumine surmavalda). Bütsantsi fresko Chora kirikus Konstantinoopolis
• 
  Kristuse kirgastamine. Bütsantsi mosaiikikoon, ca 1200
• 
  Jumalaema uinumine. Theophanes Kreeklane, ca 1392

Maarja

• 
  Taülli Maarja kiriku apsiidifresko, ca 1123
• 
  Maastrichti Püha Servatiuse basiilika läänepoolne koorivõre, 12. sajand
• 
  Alabastrist retaabel. Bretagne, 15. sajand
• 
  Maarja taevaminek. Bernardino Pinturiccio, 1470-1480
• 
  Maarja kroonimine. Pietro Perugino, ca 1504
• 
  Madonna kiirtepärjas. Altenbergi toomkirik, ca 1530
• 
  Guadalupe Neitsi. Mehhiko, ca 1531
• 
  Maarja kuju Pottensteini palverännukirikus, 17. sajand
• 
  Kaasaegne protsessioonilipp Biberbachi kirikus

Muud

• 
  Keiser Otto III. Liuthari evangeliaar, ca 1000
• 
  Mees mandorlas puuvõras. Raamatuillustratsioon, pärast 1277
• 
  Le Monde. Tarot de Marseille, perioodist 1701–1715