Mai Lumiste
Mai Lumiste (õieti Maie-Lea; kuni 1935. aastani Maie-Lea Spirka; 23. juuni 1932 Narva – 12. jaanuar 1985 Tallinn) oli eesti kunstiajaloolane ja muinsuskaitsja.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta sündis sõjaväelase perekonnas. Õppis Narva 3. algkoolis ja Tallinna 28. 7-klassilises koolis, 1950. aastal lõpetas Tallinna 10. Keskkooli.[1] Pärast I. Repini nimelise Kunstiinstituudi lõpetamist Leningradis kunstiteooria ja -ajaloo erialal 1955. aastal oli kogu tema edasine elu ja töö seotud Tallinnaga. Kaitses 1975 kunstiteaduse kandidaadi väitekirja "Eesti maal ja skulptuur 16. sajandi ja 17. sajandi I poolel".
Töötanud mõnda aega Kunstimälestiste Kaitse Inspektsioonis, täiendas ta end Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi aspirantuuris, mille lõpetas 1965. Samast aastast töötas Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses. 1978. aastast oli Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudi Tallinna osakonna peaspetsialist.[2]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Tema peamine uurimisala oli Eesti renessansi- ja barokiajastu kunst. Ta oli ligi 15 aastat tegev Niguliste kiriku arhitektuurilis-ajaloolisel uurimisel ja rekonstrueerimisel. Tema juhtida olid ka Pühavaimu kiriku restaureerimistööd.[2]
Kirjutanud rohkesti artikleid ja uurimusi, sealhulgas "Tallinna Surmatants" (1976), artiklid albumis "Madalmaade maalikunst XV–XVIII sajandil" ja koguteoses "Eesti kunsti ajalugu" (1975).
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1978 – Kristjan Raua preemia (teos "Eesti kunsti ajalugu I" (I ja II), autorite kollektiiv: Mart-Ivo Eller, Voldemar Erm, Leo Gens, Virve Hinnov, Rudolf Kangert, Juta Keevallik, Kaalu Kirme, Tuui Koort, Ene Lamp, Rein Loodus, Mai Lumiste, Tiina Nurk, Evi Pihlak, Villem Raam, Jüri Selirand, Irina Solomõkova (kollektiivi juht), Karl Tihase, Vaike Tiik, Voldemar Vaga, Hannes Valter, Viivi Viilmann, Lehti Viiroja ja Helmi Üprus)
- 1980 – sama teose eest Nõukogude Eesti preemia
- 1991 – Kristjan Raua preemia (postuumselt) (1990. aastal kirjastuses Kunst ilmunud monograafia "Niguliste kirik" eest, koos Rasmus Kangropooliga)
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema abikaasa oli arhitektuuriajaloolane Rasmus Kangropool.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Mai Lumiste" (nekroloog). Sirp ja Vasar nr 3, 18. jaanuar 1985. Lk 15
- Jevgeni Kaljundi. "Mai Lumiste (23. mai 1932 – 12. jaanuar 1985) loominguline pärand". // Kunstiteadus. Kunstikriitika 6. Kunst. Tallinn 1986. Lk 291–298
- Евгений Кальюнди. "О творческом наследии Май Лумисте". Lk 313–314
- Jewgeni Kaljundi. "Das wissenschaftliche Erbe von Mai Lumiste". Lk 338
- Jevgeni Kaljundi. "Lumiste, Mai, kunstiajaloolane". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 282–283
- Mari-Liis Paaver. "Mai Lumiste ja tema aeg". Sirp nr 39, 19. oktoober 2012. Lk 22