Mercalli skaala

Allikas: Vikipeedia

Mercalli skaala on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala, mille lõi 1883. aastal itaalia geoloog Giuseppe Mercalli.

Tänapäeval kasutusel olev Mercalli skaala on läbinud palju muudatusi ning teda nimetatakse tavaliselt modifitseeritud Mercalli skaalaks. Mercalli lõi oma skaala varem kasutusel olnud Rossi-Foreli skaala alusel.

Skaala on jaotatud kaheteistkümneks astmeks (palliks), millest esimene on tajutav vaid seismomeetritele, kaheteistkümnes põhjustab aga totaalse hävingu. Palle märgitakse rooma numbritega (I...XII).

Mercalli skaala ei sobi maavärina tugevuse hindamiseks, sest purustuste hulk sõltub peale maavärina tugevuse veel mitmetest muudest asjaoludest. Näiteks maavärina kolde ehk hüpotsentri sügavusest, epitsentri kaugusest uuritavast kohast, pinnase omadustest, ehitiste kvaliteedist ning maavärina kestusest. Seetõttu kasutatakse tänapäeval maavärina tugevuse hindamiseks Richteri skaalat, mis hindab maavärinat ennast, mitte selle tagajärgi. Richteri skaalal hinnatakse maavärina tugevust magnituudides, mitte pallides. Lisaks on maavärina tekitatud purustuste hindamine subjektiivne, sest see sõltub konkreetsest hindajast.

Modifitseeritud Mercalli skaala[muuda | redigeeri lähteteksti]

I. Inimesed võivad tajuda vaid väga soodsates tingimustes. Võnkumist registreerivad ainult seismograafid.
II. Tunnevad vaid vähesed puhkavad inimesed, eriti kõrgematel korrustel ja treppidel.
III. On tunda hoonete sees, eriti kõrgematel korrustel, kuid paljud inimesed ei tõlgenda maavärinana. Tundub, nagu mööduks raske koormaga veok.
IV. Päeval tunnevad siseruumides paljud, väljas vähesed. Öösel võivad mõned inimesed ärgata. Aknaklaasid klirisevad, uksed naksuvad. Tundub, et raske koormaga veok tõukab hoonet. Seisvad autod vanguvad nähtavalt. Rippuvad esemed võnguvad, seinad kriuksuvad.
V. Tunneb peaaegu igaüks. Paljud ärkavad öösel üles. Mõned lauanõud ja aknaklaasid purunevad. Ebastabiilsed esemed kukuvad ümber.
VI. Kõik tunnevad. Mööbel liigub ja kukub ümber, krohv mureneb ja variseb laest. Paljud inimesed on hirmunud ja jooksevad toast välja. Lauanõud ja aknaklaasid purunevad, raamatud langevad riiulist maha, seintesse tekivad praod.
VII. Raske seista. Mööbel puruneb. Hästi ehitatud hoonetel vähe kahjustusi. Halva ehituskvaliteediga hooned võivad saada tõsiseid kahjustusi. Tajuvad ka mootorsõidukis olijad.
VIII. Spetsiaalselt maavärinakindlaks ehitatud hoonetel vähe kahjustusi. Halva ehituskvaliteediga hooned võivad osaliselt kokku kukkuda. Paljud korstnad, monumendid ja müürid kukuvad pikali. Liigub ka raske mööbel.
IX. Üleüldine paanika. Kõigil hoonetel tõsised purustused.
X. Vähesed hooned jäävad püsti. Sillad purunevad. Raudteerööpad väänduvad.
XI. Praktiliselt kõik kivimajad on täielikult hävitatud. Kõik sillad kokkukukkunud. Raudteerööpad raskelt väändunud.
XII. Totaalne häving – peaaegu kõik on purustatud. Maapind liigub lainetena. Suured maalihked. Rasked objektid algsest asukohast eemale paisatud.

Mercalli ja Richteri skaalade võrdlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pallid Mercalli skaala järgi Magnituud Richteri skaala järgi
1 - 3 0 - 4,3
4 - 5 4,3 - 4,8
6 - 7 4,8 - 6,2
8 - 10 6,2 - 7,3
11 - 12 7,3 - 8,9

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]