Poseidon

Allikas: Vikipeedia
Poseidoni kuju Kopenhaageni sadamas

Poseidon (vanakreeka keeles Ποσειδῶν) on vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Neptunus.

Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsevad nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo.

Tema naine on merenümf Amphitrite. Poseidonil on palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega (näiteks oli tal nereiid Thoosaga poeg Polyphemos). Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. Medusa maharaiutud peast hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai Poseidoni lemmikuid.

Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas.

Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise Pasiphae härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotauros, kelle tappis Ateena kangelane Theseus.