Maailma rahvaarv

Allikas: Vikipeedia
Rahvaarvu kasvu prognoos

Maailma rahvaarv näitab planeedil Maa elavate inimeste arvu. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo andmetel on 25. septembri 2012 seisuga maailma hinnanguline rahvaarv 7,042 miljardit.[1] Vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Rahvastiku Fondile jõudis maailma rahvaarv 7 miljardini 31. oktoobril 2011[2].Taoline rahvaarv pakub kogu inimkonnale enneolematuid väljakutseid ja võimalusi ning sellega kaasneb tohutu jäätmete kogunemine ja looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks.

Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo andmeil tõusis maailma populatsioon 6,5 miljardini 2006. aasta 24. veebruaril. ÜRO Rahvastiku Fondi andmete põhjal võib lugeda 1999. aasta 12. oktoobrit päevaks, mil Maa rahvaarv ületas 6 miljardi piiri. See toimus umbes 12 aastat hiljem, kui maakera populatsioon jõudis 5 miljardini aastal 1987 ja 6 aastat pärast seda kui rahvaarv kasvas 5,5 miljardini aastal 1993. Kuna mõnede riikide, nagu näiteks Nigeeria, rahvaarv on olnud pikka aega täpselt teadmata,[3] pole neid arvestatud, ning seetõttu esineb rahvaarvu määramisel palju vigu.[4] Teadlane Carl Haub arvutas välja, et viimase 2000 aasta jooksul on kokku sündinud arvatavasti rohkem kui 100 miljardit inimest.[5]

Populatsiooni kasv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aeg, mis kulus iga miljardi inimese lisandumisele maailma rahvaarvule (kaasaarvatud hinnangulised tulevased kasvud). Vaata ka alt. tabelit

Rahvastiku arv suurenes märgatavalt, kui aastal 1700 sai hoo sisse tööstusrevolutsioon.[6] Viimase 50 aasta jooksul on populatsiooni suurenemises näha märgatavat kasvu[6] tänu meditsiini arengule ja oluliselt suurenenud põllumajanduslikule tootlikkusele, eriti 1960-te alguses[7] Rohelise Revolutsiooni ajal.[8] 2007. aastal prognoosis ÜRO rahvastikuosakond, et maailma rahvastiku arv ületab 10 miljardit tõenäoliselt aastal 2055.[9] Tulevikus eeldatakse, et rahvaarv jõuab kord oma kasvu tippu ning seejärel hakkab langema – majanduslikel põhjustel, tervislike probleemide pärast, kui ka maa kurnatuse ja keskkonna-alaste ohtude tõttu. Ühe aruande kohaselt on väga tõenäoline, et maailma elanike arv lõpetab kasvamise enne 21. sajandi lõppu. Lisaks on olemas tõenäosus, et rahvastiku arv väheneb enne 2100. aastat.[10] Rahvaarv on viimase kümne kuni kahekümne aasta jooksul juba vähenenud nii Ida–Euroopas, Balti riikides kui SRÜ riikides.[11] Viimaste aastate jooksul on arengumaade populatsioonimustris märgata sündimuse järk-järgulist vähenemist ning ka surmade arvus on toimunud märgatav langus. Sellist muutust kõrgest sündimuse ja suremuse tasemetest nende madalate näitajateni nimetatakse demograafiliseks üleminekuks.[12]

Rahvaarvu kontroll[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimpopulatsiooni kontrollitakse selle tehisliku muutmisega. Ajalooliselt on inimpopulatsiooni ohjes hoitud rahvastiku sünni limiteerimisega. Enamasti määravad valitsused, mitu järglast võib iga perekond saada. Vastav arv reguleeritakse järgmistele teguritele tuginedes: vaesuse tase, keskkonna probleemide tõsisus, religioossed põhjused ja ülerahvastatus. Ülemaailmne populatsioonikontrolli liikumine oli aktiivne läbi 1960ndate ja 1970ndate aastate, juhtides paljusid pereplaneerimise ja seksuaalse tervise programme. 1980ndatel kasvas pinge rahvastiku kontrolli pooldajate ja naisõiguslaste vahel. Naisõiguslaste tubli töö tulemusel sai naiste õigus anda järglasi osaks inimõigustest.[13] Inimhulk, kellele ei sobinud kitsendatud reeglid järglaste saamisel, kasvas 90ndate alguses kõvasti ning selle tõttu muudeti märgatavalt rahvastiku kontrollimise meetmeid.[14]

Hiina ühelapsepoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hiina ühelapsepoliitika

Hiinas näeb seadus ette, et naisel võib olla ainult üks laps. Juba ammu käivitati programmid abordi lihtsustamiseks ja rahastamiseks. Täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks on hiinlaste seas mees, seega soovitakse oma lapsena näha ainult poisse. See on viinud tüdruklaste hülgamiseni või isegi mõrvhukkamiseni; see tekitab olukorra, kus meessoost isikuid on rohkem, mis muudab hiljem nii partneri leidmise kui ka järglaste saamise raskemaks. Naiste vähesus on tekitanud illegaalse äriliigi, mis põhineb naiste sisseveol muudest riikidest ning pruutide varastamisel. Kuigi seoses ühelapsepoliitikaga[15] on Hiina nautinud majanduskasvu, jõuab olukord varsti aga punkti, kus vanainimestel pole endal enam lapsi (võib juhtuda, et see ainus laps sureb enne neid), kes nende eest hoolitseksid. Seega jääb vanurite majanduslik ülalpidamine riigi kanda, mis on sunnitud kasutama enda ressursse; see omakorda ei mõju hästi majandusele.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. U.S Census Bureau, USA rahvaloenduse büroo
  2. to a World of Seven Billion PeopleUNFPA 12.9.2011
  3. "Cities in Nigeria: 2005 Population Estimates — MongaBay.com". Vaadatud 1. juuli 2008. 
  4. "Country Profile: Nigeria". BBC News. 24. detsember 2009. Vaadatud 1. juuli 2008. 
  5. Haub, C. 1995/2004. “How Many People Have Ever Lived On Earth?” Population Today, http://www.prb.org/Articles/2002/HowManyPeopleHaveEverLivedonEarth.aspx
  6. 6,0 6,1 As graphically illustrated by population since 10,000BC and population since 1000AD
  7. "The end of India's green revolution?". BBC News. 29. mai 2006. Vaadatud 29. november 2009. 
  8. Food First/Institute for Food and Development Policy
  9. "World population will increase by 2.5 billion by 2050; people over 60 to increase by more than 1 billion". United Nations Population Division. 13. märts 2007. Vaadatud 14. märts 2007. "The world population continues its path towards population ageing and is on track to surpass 9 billion persons by 2050." 
  10. "The End of World Population Growth". Vaadatud 4. november 2008. 
  11. Shackman, Gene, Xun Wang and Ya-Lin Liu. 2011. Brief review of world population trends. Available at http://gsociology.icaap.org/report/demsum.html
  12. http://users.rcn.com/jkimball.ma.ultranet/BiologyPages/P/Populations.html
  13. Knudsen, Lara (2006). Reproductive Rights in a Global Context. Vanderbilt University Press. p. 2. ISBN 0826515282, 9780826515285 . 
  14. Knudsen, Lara (2006). Reproductive Rights in a Global Context. Vanderbilt University Press. pp. 4–5. ISBN 0826515282, 9780826515285 . 
  15. maailmavaade: ühelapsepoliitika, ühelapsepoliitika Hiinas