Lodi (Itaalia)

Allikas: Vikipeedia
Lodi

itaalia Lodi
lodi murre Lòd

Lodi-Stemma.png
Lodi vapp
Flag of Lodi.svg
Lodi lipp

Pindala: 41,43 km²
Elanikke: 43 701 (2013.04.30)[1]

Koordinaadid: 45° 19′ N, 9° 30′ E45.3166666666679.5koordinaadid: 45° 19′ N, 9° 30′ E
Map of comune of Lodi (province of Lodi, region Lombardy, Italy).svg
Lodi asend Lodi provintsis
Lodi (Itaalia) (Itaalia)
Lodi (Itaalia)
Asend Itaalias

Lodi on linn ja vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas, samanimelise provintsi keskus.

Antiikajal oli Lodi kohal munitsiipiumi õigustes roomlaste asula, mille nimeks oli Laus Pompeia. Friedrich I Barbarossa purustas endise asula ja asutas 3. augustil 1158 asemele linna, mille nimeks sai Lodi.

1454. aastal sõlmiti Lodis Itaalia linnriikide vahel Lodi rahu. Lodi ja veel üheksa Lombardia-Veneetsia kuningriigi asula linnaõigused kinnitati 1815. aasta 24. aprillil.

87 meetri kõrgusel merepinnast asuva Lodi asustustihedus on keskmiselt 1055 inimest ruutkilomeetri kohta.

Haldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lodi piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Boffalora d'Adda, Cornegliano Laudense, Corte Palasio, Dovera (CR), Lodi Vecchio, Montanaso Lombardo, Pieve Fissiraga, San Martino in Strada, Tavazzano con Villavesco.

Lodi halduspiires asuvad järgmised fraktsioonid: Fontana, Olmo, Riolo, San Grato.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Territoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lodi vanalinn paikneb Adda paremkaldal asuval peaaegu trapetsikujulisel Eghezzone künkal. Linna madalaim koht on 65 meetri kõrgusel merepinnast, kõrgeim koht 87 meetri kõrgusel.

Veestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lodis on mitmeid veekogusid, millest suurim on territooriumit läbiv Po vasakpoolne lisajõgi Adda. Läänepiiriks on Lodit Lodi Vecchiost eraldav Muzza kanal, esimene inimeste poolt rajatud kanal Põhja-Itaalias ja üks esimesi tehiskanaleid maailmas.

Muzza kanal

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolmekümne aasta (19611990) vaatluste andmetel on kõige jahedam kuu jaanuar (keskmine temperatuur +1 °C) ja kõige soojem kuu juuli (keskmine temperatuur +24,5 °C).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna haldushoone seinale kinnitatud marmorbüstid linna kahele "esiisale-asutajale": vasakul Gnaeus Pompeius Strabo, paremal Friedrich Barbarossa

Kuni neoliitikumi lõpuni olid Lodi alad asustatud põlluharijatest nomaadide poolt.[2] Umbes aastal 1000 eKr rajas keldi päritolu boide hõim piirkonda Lausi nimelise asula.[3]. Aastal 89 eKr nimetati asula Rooma konsuli Gnaeus Pompeius Strabo auks Laus Pompeiaks. Aastal 49 eKr sai Laus Pompeia munitsiipiumi õigused.

Sild üle Adda jõe
Lodi toomkirik Võidu väljaku ääres

Mälestusmärgid ja vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püha Franciscuse kiriku fassaad
San Filippo Neri kirik

Sakraalarhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Duomo di Lodi (Basilica Cattedrale della Vergine Assunta).
Linna vanima ja tähtsaima pühakoja, Lodi toomkiriku rajamist alustati sümboolselt linna asutamise päeval, 3. augustil 1158, pühakoda valmis 1284. aastal.[4]
  • Tempio Civico della Beata Vergine Incoronata
  • Chiesa di San Francesco
Püha Franciscuse kirik valmis aastatel 12801307.[5]
  • Chiesa di San Lorenzo
  • Chiesa di Sant'Agnese
  • Chiesa di San Filippo Neri
  • Palazzo Vescovile
  • Chiesa di Santa Maria delle Grazie
Santa Maria delle Grazie kirik valmis aastatel 16691743.[6]
  • Chiesa di Santa Maria Maddalena
  • Chiesa di Santa Chiara Nuova
  • Chiesa di San Cristoforo
  • Chiesa di San Gualtero

Tsiviilarhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palazzo Broletto
  • Palazzo Broletto
1284. aastal rajatud hoones asub linnavalitsus
  • Ospedale Maggiore
  • Palazzo Mozzanica
  • Palazzo Modignani
  • Palazzo Vistarini
  • Teatro alle Vigne
  • Palazzo del Governo
  • Ponte sull'Adda
Sild üle Adda jõe valmis 1864. aastal, 1859. aastal austerlaste poolt purustatud silla asemele.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Istati andmed – Elanike arv seisuga 30. aprill 2013. Vaadatud 15. oktoober 2013
  2. Bassi, Storia di Lodi, p. 15.
  3. Bassi, Storia di Lodi, pp. 15-16.
  4. Ambreck et al., p. 142.
  5. Ambreck et al.|p. 146.
  6. LombardiaPavia ülikool, toim (2000). "Chiesa di S. Maria delle Grazie". Vaadatud 17. oktoober 2013. 
  7. Matteo Brunello (10 juuni 2011). "Costanza ricorda i 25 anni del gemellaggio". Il Cittadino. p. 12. 
  8. Silvia Canevara (16 settembre 2011). "Nozze d'argento tra Lodi e Costanza". Il Cittadino. 
  9. 9,0 9,1 Domenico Ossino (16 febbraio 2008). "La finestra sul Broletto". La Tribuna di Lodi. p. 2. 
  10. Comune di Lodi (toim). "Gemellaggio con Fontainebleau". Vaadatud 15. oktoober 2013. 

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Giovanni Agnelli, Lodi ed il suo territorio nella storia, nella geografia e nell'arte, Lodi, Il Pomerio, 1989 (ristampa dell'edizione del 1916). ISBN 88-7121-046-8.
  • Beatrice Ambreck; et al., Atlante della nuova Provincia di Lodi, Lodi, Il Giorno, 1996. (ISBN non esistente).
  • Agenore Bassi, Storia di Lodi, Lodi, Edizioni Lodigraf, 1977. ISBN 88-7121-018-2.
  • Agenore Bassi, Lodi fra storia e cronaca dal 1919 al 1945, Lodi, Il Pomerio, 1979. ISBN 88-7121-019-0.
  • Agenore Bassi; et al., Lodi – La storia, Lodi, 1989.
  • Giorgio Bigatti (a cura di), Il Municipio e la Città – Il Consiglio comunale di Lodi (1859-1970), Silvana Editoriale, 2005. ISBN 88-8215-999-X.
  • Vittorio Bottini, La cucina lodigiana, Lodi, Edizioni Lodigraf, 1978. (ISBN non esistente).
  • Vittorio Bottini; Alessandro Caretta; Luigi Samarati, Lodi – Guida artistica illustrata, Lodi, Edizioni Lodigraf, 1979. (ISBN non esistente).
  • Alessandro Caretta; Luigi Samarati, Lodi – Profilo di storia comunale, Lodi, 1958.
  • Ernesto Carinelli; Sandro De Palma; Giorgio Granati, Lodi Murata – Sistema difensivo e parti sotterranee, Lodi, Il Pomerio, 2006. ISBN 88-7121-448-X.
  • Eugenia Dossi (a cura di), Enciclopedia Generale Garzanti, Milano, Garzanti, 2005. (ISBN non esistente).
  • Sergio Galuzzi (a cura di), Lodi in un giorno, Lodi, Giona, 2000. (ISBN non esistente).
  • Pierluigi Majocchi, Francesco Sforza e la Pace di Lodi, in Archivio Storico Lodigiano – Organo della Società Storica Lodigiana, edizione 2008.
  • Bassano Martani, La buona indole dei lodigiani, Lodi, Il Pomerio, 1990 (ristampa dell'edizione del 1880). ISBN 88-7121-057-3.
  • Marco Meriggi, Il Regno Lombardo-Veneto, in Storia d'Italia, volume 18, tomo 2, UTET 1987. ISBN 88-02-04043-5.
  • Maurizio Meriggi, Lo sviluppo urbanistico, in Giorgio Bigatti (a cura di), Il Municipio e la Città – Il Consiglio comunale di Lodi (1859-1970), * Silvana Editoriale, 2005. ISBN 88-8215-999-X.
  • Gaspare Oldrini, Lodi nella musica e nella cultura.
  • Ercole Ongaro, Al servizio dell'uomo e della terra: Giovanni Haussmann, Milano, Jaca Book, 2008. ISBN 978-88-16-40826-5.
  • Giuseppe Pacchiarini, Il novecento lodigiano vissuto e mai dimenticato, Lodi, Il Pomerio, 2007. ISBN 88-7121-450-1.
  • Aldo Papagni; Andrea Maietti, Il secolo del Guerriero – Lodi e l'A.C. Fanfulla: cento anni di passioni sportive (1908-2008), Azzano San Paolo, Bolis Edizioni, 2008. ISBN 88-7827-170-5.
  • Bruno Pezzini, Dizionario del dialetto lodigiano, Lodi, Il Cittadino, 2000.
  • Tiziano Ruffilli (a cura di), Le piazze, Città d'arte della Pianura Padana, 2005.
  • Andrea Timolati, Lodi nella storia e nell'arte.
  • Cesare Vignati, Storia di Lodi e il suo territorio, Lodi, Il Pomerio, 1997 (ristampa dell'edizione del 1859). ISBN 88-7072-250-3.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]