Lombardia-Veneetsia kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Regno Lombardo–Veneto
Königreich Lombardo–Venetien
Österreichisches Italien
Lombardia-Veneetsia kuningriik
1815–1866
Flag of Kingdom of Lombardy-Venetia.svg   StemmaLombardoveneto.png
Lipp Vapp
Lombardo Veneto.svg
Valitsusvorm monarhia
kuningad Franz I (1815–1835)
Ferdinand I (1835–1848)
Franz Joseph I (1848–1866)
pealinn Milano ja Veneetsia (1815–1859)
Veneetsia (1859–1866)
Religioon katoliku kirik
Pindala 46782
Rahvaarv (1852) 4671000
Riigikeel(ed) itaalia, saksa
Lombardia ja Veneetsia ning kuningriigi peamised linnad.

Lombardia-Veneetsia kuningriik loodi Viini kongressil, tunnistades Habsburgide-Lotringite õigusi Lombardiale ja endisele Venezia vabariigile pärast aastal 1805 väljakuulutatud Napoleoni Itaalia kuningriigi kokkukukkumist. Kuningriiki valitsesid igapäevaselt keiserliku õukonna poolt nimetatud asekuningad ning residendid Milanos ja Veneetsias.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viini kongress ühendas Lombardia (mida Habsburgid olid valitsenud alates 16. sajandist ja perekonna Austria haru aastatel 1713–1796) ja Veneto (mis oli olnud Austria võimu all hooti aastast 1797) territooriumid üheks üksuseks Habsburgide-Lotringite võimu alla.

Halduslikult koosnes kuningriik kahest sõltumatust valitsusest mõlemas osas. Lombardiasse kuulusid Milano, Como, Bergamo, Brescia, Pavia, Cremona, Mantova, Lodi-Crema ja Sondrio provintsid. Veneetsiasse kuulusid Veneetsia, Verona, Padova, Vicenza, Treviso, Rovigo, Belluno ja Udine provintsid.

Lombardia-Veneetsia kuningriiki valitses esiteks Franz I aastast 1815 kuni oma surmani aastal 1835. Ferdinand I valitses aastatel 1835 kuni 1848. Ta oli Milanos 6. septembril 1838 viimane kuningas, kes krooniti Lombardia raudkrooniga. Kroon viidi hiljem, pärast Lombardia kaotamist aastal 1859 Viini, kuid tagastati Itaaliale pärast Veneetsia kaotamist aastal 1866.

Pärast rahvarevolutsiooni 22. märtsil 1848 (Milano viis päeva) põgenesid austerlased Milanost, millest sai Governo Provvisorio della Lombardia (Lombardia ajutise valitsuse) pealinn. Järgmisel päeval tõusis ka Veneetsia austerlaste vastu üles, moodustades Governo Provvisorio di Venezia (Veneetsia ajutise valitsuse). Austerlased sisenesid pärast Sardiinia vägede võitmist Custoza lahingus (24.–25. juuli 1848) Milanosse (6. augustil) ja Veneetsiasse (24. augustil 1849) ning taastasid Austria võimu.

Franz Joseph I valitses kuningriiki selle ülejäänud eksisteerimise ajal. Tema noorem vend Maximilian (kellest hiljem sai Mehhiko keiser) teenis aastatel 1857 kuni 1859 Milanos tema asekuningana.

Lombardia annekteeriti äsjaloodud Itaalia riiki aastal 1859 Zürichi rahuga pärast Itaalia teist iseseisvussõda; Veneetsia loovutati Itaalia kuningriigile aastal 1866 pärast Austria-Preisi sõda Praha rahuga.

Valitsejad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asekuningad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lombardia kubernerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veneetsia kubernerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuningad[muuda | redigeeri lähteteksti]