Linnapeade pakt

Allikas: Vikipeedia

Linnapeade pakt[1] on üle-euroopaline liikumine, mis hõlmab kohalikke ja piirkondlikke asutusi, kes võtavad vabatahtlikult kohustuse suurendada energiatõhusust ja kasutada oma territooriumil taastuvaid energiaallikaid. Paktile allakirjutanute eesmärk on saavutada ja ületada 2020. aastaks Euroopa Liidu eesmärk vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 20%.

Euroopa Komisjon algatas pärast ELi kliima- ja energiapakme vastuvõtmist 2008. aastal linnapeade pakti, et toetada kohalike asutuste jõupingutusi säästva energia poliitika rakendamisel.

Euroopa Liidu institutsioonid on linnapeade pakti selle ainulaadsete omaduste tõttu – ainus omalaadne liikumine, mis koondab kohalikke ja piirkondlikke osalejaid eesmärgiga saavutada Euroopa Liidu eesmärgid – kirjeldanud kui erilist mitmetasandilise juhtimisega mudelit.[2]

Linnapeade paktile allakirjutanud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnapeade paktiga võivad allakirjutanutena ühineda mis tahes suurusega Euroopa kohalikud omavalitsused, alates väikestest küladest kuni suurte linnastuteni.[3]

Linnadel ja muudel linnapiirkondadel on oluline osa kliimamuutuse leevendamisel, sest nad tarbivad kolm neljandikku Euroopa Liidus toodetavast energiast ning vastutavad sama suure osa eest CO2 heitkogustes. Kohalikel asutustel on suurepärane võimalus muuta elanike käitumistavasid ning lahendada kliima- ja energiaalased küsimused terviklikul viisil, eriti kooskõlastades avalikud- ja erahuvid ning kaasates säästva energia küsimused kohaliku arengu üldeesmärkidesse.

Linnapeade paktiga ühinemine annab kohalikele asutustele võimaluse toetada nende territooriumil CO2 vähendamiseks tehtavaid jõupingutusi, saada Euroopast toetust ja tunnustust ning vahetada kogemusi Euroopa kolleegidega.

Ametlikud kohustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnapeade pakt läheb kaugemale pelgalt kavatsuste kuulutamisest. Edasipüüdlike CO2 vähendamise eesmärkide saavutamiseks võtavad allakirjutanud kohustuse läbida teatavad etapid ja olla nõus oma meetmeid hõlmava aruandluse ning seirega. Nad võtavad ametlikult kohustuse täita kindlaksmääratud ajaks järgmised kohustused:

  • arendada asjakohaseid haldusstruktuure, sh eraldada vajalike meetmete rakendamiseks piisavad inimressursid;
  • tagada heitkoguste põhitasemete kaardistamine;
  • esitada aasta jooksul pärast ametlikku ühinemist linnapeade pakti algatusega säästva energia tegevuskava, mis sisaldab konkreetseid meetmeid, mille tulemusel vähenevad CO2 heitkogused 2020. aastaks vähemalt 20%;
  • esitada hindamise, seire ja kontrolli eesmärgil pärast säästva energia tegevuskava esitamist vähemalt iga kahe aasta järel rakendusaruanne.

Et vastata olulisele vajadusele kaasata kohalikud sidusrühmad säästva energia tegevuskavade väljatöötamisse, kohustuvad allakirjutanud:

  • jagama kogemusi ja oskusteavet muude kohalike asutustega;
  • korraldama kohalikke energiapäevi, et suurendada elanike teadlikust säästvast arengust ja energiatõhususest;
  • osalema linnapeade pakti iga-aastasel tseremoonial, temaatilistes seminarides ja arutelurühma koosolekutel või panustama nende töösse;
  • levitama pakti sõnumit asjaomastel foorumitel ja eelkõige julgustama teisi linnapeade paktiga ühinema.

Säästva energia tegevuskavad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnapeade paktile allakirjutanud võtavad Euroopa Liidu edasipüüdlike energia- ja kliimaalaste eesmärkide saavutamiseks ja ületamiseks kohustuse töötada aasta jooksul pärast algatusega ühinemist välja säästva energia tegevuskava (SEAP). Selles linnavolikogu kinnitatud tegevuskavas kavandatakse tegevused ja meetmed, mida allakirjutanud näevad oma kohustuste täitmiseks ette, ning vastav ajakava ja määratud ülesanded.

Säästva energia tegevuskava väljatöötamiseks antakse praktilisi juhiseid ning selgeid soovitusi paljudes tehnilistes ja metoodilistes tugimaterjalides (sh säästva energia tegevuskava juhend ja SEAP-vorm[4], olemasolevaid meetodeid ja vahendeid käsitlevad aruanded). Selles tugipakmes, mis põhineb kohalike asutuste praktilistel kogemustel ja töötati välja tihedas koostöös Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega, esitatakse paktile allakirjutanute jaoks põhimõtted ning selge astmeline lähenemisviis. Kõik dokumendid saab alla laadida veebisaidil www.eumayors.eu asuva raamatukogu lehel.[5]

Koordineerimine ja toetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pakti koordinaatorid ja toetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paktile allakirjutanutel ei ole alati asjakohaseid vahendeid, et kaardistada heitkoguste põhitasemed, koostada asjaomane säästva arengu tegevuskava ja rahastada selles nimetatud meetmeid. Seda arvesse võttes on maakondadel, piirkondadel, võrgustikel ja omavalitsuste rühmadel oluline osa, et aidata allakirjutanutel täita oma kohustusi.

Pakti koordinaatorid on eri valitsemistasanditel (riigi, piirkonna, maakonna) paiknevad riigiasutused, mis pakuvad allakirjutanutele säästva energia tegevuskava väljatöötamiseks ja rakendamiseks strateegilisi juhiseid ning rahalist ja tehnilist abi. Komisjon eristab piirkondlikke koordinaatoreid, kes on riigi tasandist allpool tegutsevad detsentraliseeritud asutused (sh maakonnad, piirkonnad ja omavalitsuste rühmad), ja riiklikke koordinaatoreid, kes on riigiasutused (sh riiklikud energiaagentuurid ja energiaküsimustega tegelevad ministeeriumid).

Pakti toetajad on kohalike asutuste üle-euroopalised, riiklikud ja piirkondlikud võrgustikud ning liidud, mis teevad lobitööd, edendavad teabevahetust ja arendavad võrgustike raames koostööd, et edendada linnapeade pakti algatust ning toetada allakirjutanute kohustusi.

Linnapeade pakti sekretariaat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paktile allakirjutanutele ja pakti sidusrühmadele pakub igapäevaselt toetavat, tehnilist ja haldusabi linnapeade pakti sekretariaat, mida haldab kohalike ning piirkondlike asutuste võrgustike ühendus, mida juhib organisatsioon „Energy Cities” ja millesse kuuluvad CEMR, Climate Alliance, Eurocities ja FEDARENE. Euroopa Komisjoni poolt rahastatav sekretariaat tegeleb algatuse üldise koordineerimisega.

Euroopa Liidu institutsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa Komisjon on allakirjutanute säästva energia tegevuskavade väljatöötamise ja rakendamise toetamiseks aidanud arendada linnapeade paktile allakirjutanutele suunatud rahastamisvahendeid, sh ELENA-programm, mis loodi suurte projektide jaoks koostöös Euroopa Investeerimispangaga, ja ELENA-KfW, mis loodi koostöös Saksa kontserniga KfW ning mis annab täiendava võimaluse koondada väikeste ja keskmise suurusega omavalitsuste investeeringud.

Kõrvuti Euroopa Komisjoniga toetavad pakti täiel määral eri institutsioonid, sealhulgas Regioonide Komitee, mis on algatust algusest peale toetanud, Euroopa Parlament, kus korraldati kaks esimest allakirjutamistseremooniat, ja Euroopa Investeerimispank, mis abistab kohalikke asutusi nende investeerimispotentsiaali rakendamisel.

Teadusuuringute Ühiskeskus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teadusuuringute Ühiskeskus annab algatusele tehnilist ja teaduslikku abi. Ühiskeskus tegutseb tihedas koostöös linnapeade pakti sekretariaadiga, et anda allakirjutanute käsutusse selged tehnilised suunised ja vormid, eesmärgiga hõlbustada linnapeade pakti kohustuste täitmist ja tagada rakendamise ning tulemuste seire.

Vt ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.eumayors.eu/IMG/pdf/covenantofmayors_text_et.pdf
  2. http://www.euractiv.com/en/climate-change/mayors-commit-exceeding-eu-climate-goals/article-179356
  3. http://www.eumayors.eu/about/signatories_en.html
  4. http://www.eumayors.eu/IMG/pdf/seap_guidelines_en-2.pdf
  5. http://www.eumayors.eu/support/library_en.html

Välised lingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Covenant of Mayors official Website
  2. Directorate-General for Energy
  3. Joint Research Centre
  4. Energy Cities
  5. Climate Alliance
  6. Council of European Municipalities and Regions
  7. Eurocities
  8. Fedarene