Korsaar (ooper)

"Korsaar" (Il Corsaro) on Giuseppe Verdi ooper (melodramma tragico) kolmes vaatuses Francesco Maria Piave libretole lord Byroni poeemi "The Corsair" (1813) järgi. Verdi varasema loominguperioodi tagasihoidliku menuga, kuid muusikaliselt jõuline Türgi-teemaline ooper.

Ajalugu

Verdi oli juba mõnda aega tundnud huvi lord Byroni poeemi "The Corsair" vastu, et see võiks sobida mõne uue ooperi libreto allikaks. 1844. aastal tundus juba, et Byroni poeemi baasil võib sündida uus ooper Veneetsia teatrile. Kuid parajasti polnud saadaval sobivat baritoni ja Verdi sõlmis lepingu ooperi "I Masnadieri" komponeerimiseks Londoni teatrile. Verdi pidas siiski korsaaride teemat meeles ja küsis Piavelt juba valmis kirjutatud teksti, millega ta oli tutvunud varem. Piavel olid küll teised plaanid, kuid ta leebus ning Verdi sai teksti. Verdi oli naasnud pärast "I Masnadieri" esietendust Londonist Pariisi, kuhu ta jäi kaheks aastaks. Seal alustas ta uue ooperi komponeerimist. Partituur valmis 1847. aasta suve lõpuks. Verdi saatis selle oma kirjastaja Francesco Luccale, kellega tal oli leping kolme ooperi komponeerimiseks. Kirjas teatas Verdi, et kirjastaja võib sellega ooperiga teha, mida tahab. Anda lavastamiseks kellele tahes ja esitamisemäärata ajale millal tahes. Lucca valis Trieste Teatro Grande (praeguse nimega Teatro Lirico Giuseppe Verdi) ja määras ooperi väljatuleku ajaks 1848. aasta kevade. Kuid samal ajal toimunud Lombardia teravad poliitilised sündmused lükkasid esietenduse sügishooaja avamiseks. Ooperiteatri juhtkond plaanis, et teose lavastab nendega sageli lavastajaks olnud Carlo Muzio, kuid too oli Šveitsi põgenenud ja jäi kättesaamatuks. Lavastamine usaldati teatri orkestri klavessiinimängija Luigi Riccile, kes oli oopereid dirigeerinud. Teater saatis Verdile kutse tulla esietenduse päevaks kohale tulla ja rõhutati, et ooperis esinevad väga tublid lauljad. Verdi aga oli kaotanud huvi oma ooperi vastu ning Triestesse esietendusele ei läinud.

Esmaettekanne toimus 25. oktoobril 1848 Trieste Teatro Grandes. Ajakirjandus ja Trieste avalikkus võttis ooperi halvasti vastu. Ajakirjandus väitis, et Trieste väärib paremat ooperit. See oli Verdi jaoks ebatavaline sündmus. Ooper võeti mängukavast maha pärast kolme etendust. Itaalias esitati teost seejärel suhteliselt vähe. Oli repertuaaris Milanos (1852) ning Modenas, Veneetsias, Novaras, Torinos ja Vercellis (1853). Seejärel oli ooper üle saja aasta unustuses. 20. sajandil võeti see teatrite repertuaari Londonis (1966), San Diegos (1982), Sarasotas (2004), Parmas (2008) ja Bilbaos (2010). Kontsertetendusena on olnud esitamisel Barcelonas ja Londonis (2004), Washingtonis (2014) ja Valencias (2018). Eestis pole seda ooperit lavastatud ega ka kontsertettekandena esitatud.

Rollide esmaesitajad

• Gaetano Fraschini (Corrado)
• Achille De Bassini (Seid)
• Marianna Barbieri-Nini (Gulnara)
• Carolina Rapazzini (Medora)
• Giovanni Petrovich (Selimo)
• Giovanni Volpini (Giovanni)

Dirigeeris Giuseppe Alessandro Scaramelli (ka esimene viiul)

Peamised osad

• Corrado (tenor)
• Giovanni (bass)
• Medora (sopran)
• Seid (bariton)
• Gulnara (sopran)
• Selimo (tenor)
• Mustanahaline eunuhh (tenor)
• Ori (tenor)

Süžee

Tegevus toimub 1800. aastate alguses Kreeka saarel Egeuse meres ja Türgis Koroni linnas paša Seidi lossis ja tema haaremis ning vanglas. Piraatide kapten Corrado kavandab rünnakut Türgi paša Seidi laevastiku vastu. Ta räägib plaanist oma mõrsja Medorale. Paša lemmikorjatar Gulnara tahab oma valitsejast vabaneda, sest teda ei rahulda paša vähene tähelepanu. Gulnara ihkab tõelist armastust. Corrado ründab merelahingus türklasi, kuid saab kaotuse osaliseks. Kaotuse põhjuseks on, et Corrado tõtta päästma Gulnarat ja teised naisi põlevast paša haaremist. Kuid Corrado võetakse vangi. Paša Seid mõistab Corrado surma. Gulnara ja haaremi naised paluvad Corrado elu säästa. Gulnara armub Corradosse. Corrado suletakse vanglasse. Gulnara annab vangivalvurile altkäemaksu ja päästab Corrado vabaks tingimusel, et too tapaks paša ning võtaks tema oma saarele kaasa. Piraatide kapten ei saa ega taha seda teha. Gulnara tapab ise paša ning põgeneb koos Corradoga. Saabudes tagasi Egeuse mere saarele, leiab Corrado, et Medora on võtnud mürki, kuna arvas Corrado olevat surnud. Gulnara teatab surevale Medorale, et ka tema armastab Corradot. Medora sureb Corrado kätel. Meeleheitel Corrado hüppab kaljult merre ja hukkub.

Peamised muusikanumbrid

• koor „Come liberi volano i venti”,
• Corrado kabaletta kooriga „Si: De’corsari il fulmine”,
• Medora romanss „Non so le tetre immagini”,
• Medora ja Corrado duett „Tornerai, tu non sai comprendere”,
• koor „Oh qual perenne gaudio t'aspetta”,
• Gulnara kabaletta „Ah conforto è sol la speme”,
• Seidi, Gulnara, Corrado ja Giovanni stretta kooriga „Sì, morrai di morte atroce”,
• Seidi aaria kooriga „Salve, Allah!”,
• Seidi aaria „Cento leggiadre vergini”,
• Gulnara ja Seidi duett „Vieni, Gulnara!”,
• Corrado aaria „Eccomi prigioniero”,
• Corrado, Medora ja Gulnara tertsett „Per me infelice vedi costei”.