Bariton
| Hääleliigid |
|
Sopran |
| Vaata ka |
- Bariton (<kreeka k barytonos "madalahääleline" ) on tenorist madalam ja bassist kõrgem meeshääl.
- Bariton on ventiile omav maheda tooniga vaskpuhkpill.
Bariton on meeshääle keskmine ulatus, mis vastab ligikaudu metsosoprani omale. Ooperis pannakse need hääled tihti paari. Saksa ooper nõuab väga tugevat keskmise ulatusega baritoni, itaalia rollid on kõrgema ulatusega. Enne 19. sajandit kasutati baritoni ooperi pearollides harva. Üks tähtsamaid 1800. aastate baritone on Johann Michael Vogl (1768-1840), kes oli Schuberti sõber. Vogl oli baritonilaulu kontserttraditsiooni tekke üheks inspireerivamaks kujuks. 20. sajandil on seda traditsiooni jätkanud Dietrich Fischer-Dieskau, Olaf Bär, Thomas Hampson ja Wolfgang Holzmair.
Paljud kuulsad tenorid on alustanud baritonina (Lauritz Melchior, Plácido Domingo).
[redigeeri] Kuulsamaid baritoniosi
- krahv Almaviva, Figaro pulm (Mozart)
- Guglielmo, Così fan tutte (Mozart)
- Don Giovanni, Don Giovanni (Mozart)
- Papageno, Võluflööt (Mozart)
- Jago, Othello (Verdi)
- Rodrigo, Don Carlos (Verdi)
- Rigoletto, Rigoletto (Verdi)
20. sajandi ooperis kirjutasid baritoniosi Strauss, Berg, Schönberg ja Britten. Muusikali autorid on Lehár, Kern, Romberg, Rodgers ja Irving Berlin
