Koaala

Allikas: Vikipeedia
Koala climbing tree.jpg

Koaala (Phascolarctos cinereus) on koaalalaste sugukonda kuuluv kukkurloom.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koaalad elavad põhiliselt Ida-Austraalias.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koaala on Austraalia üks tuntumaid loomi. Aborigeenide keeles tähendab sõna koaala looma, kes ei joo. Koaala on esmaklassiline ronija ja võib elada mitu aastat puude otsas maapeale laskumata.

Kehakuju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koaaladel on teravad küünised ja nad suudavad klammerduda ka täiesti sileda puukoore külge ning ronida üles toidu poole. Koaalad võivad kasvada kuni 85 cm pikkuseks.

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

See vaikne ja rahulik loom magab keskmiselt 18 tundi ööpäevas.

Koaala on suurepärane ujuja. Kui ta veest välja tuleb, siis lakub ta oma kasuka kuivaks ja neelab selles olnud vee alla.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koaala on kukruline ja toitub ainult teatud liiki kummipuu- või eukalüptilehtedest, mida sööb mõnikord kuni 1 kg päevas. Eluks vajaliku vee saab toidust.

Paaritumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Emastel koaaladel on korraga üks järglane. Emaslooma kukkur avaneb tahapoole ja selle ava on suunatud enamasti maapinna poole. Kuigi see tundub ohtlik, ei kuku noored koaalad sealt välja. Koaalabeebi jääb emaslooma kukrusse kuueks kuuks, ta areneb seal nisast emapiima imedes. Edasi kannab ema teda aasta jooksul seljas.

Ohustatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

20. sajandi alguses kütiti koaalasid nende hõbehalli karusnaha pärast.

Tänapäeval on see loomaliik kaitse all, kuid on siiski väljasuremise ohus.