Kivimite ringe

Allikas: Vikipeedia
Kivimite ringe skeem. Legend: 1 = magma; 2 = tardumine; 3 = tardkivimid; 4 = murenemine ja erosioon; 5 = settimine; 6 = seted ja settekivimid; 7 = mattumine ja tihenemine ning moondumine; 8 = moondekivimid; 9 = sulamine.

Kivimite ringe on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist.

Üks võimalik kivimite ringe võiks välja näha järgnev: maakoores on vedel happelise koostisega magma, mis aeglaselt jahtudes hakkab tarduma ning moodustab süvakivimist graniidist koosneva plutooni. Eksogeensete protsesside toimel erodeeritakse graniitse plutooni kohal olevaid kivimeid, mistõttu tõuseb maapind isostaatiliselt kõrgemale. Lõpuks on kõik plutooni kohal olnud kivimid ära kulutatud ning graniit paljandub maapinnal. Graniiti moodustavad mineraalid päevakivi ning kvarts hakkavad murenema ning muutuvad vastavalt savimineraalideks ning liivateradeks, mis vooluvee ning tuule toimel eemale kantakse ja settebasseinidesse setitatakse. Settinud osakestest saab mattumisel ja tihenemisel settekivim. Liivast tekib liivakivi ning savist savikilt. Settekivimid võivad aja jooksul mattuda kilomeetrite sügavusele maakoorde, kus valitseb palju kõrgem rõhk ja temperatuur kui maapinnal. See viib kivimite moondumise ehk tahkes olekus ümberkristalliseerumiseni, sest algsed settekivimit moodustavad mineraalid ei ole muutunud tingimustes enam stabiilsed. Liivakivist saab moondekivim kvartsiit ning savikildast olenevalt moonde intensiivsusest kilt, fülliit, gneiss vms. Kui temperatuur muutub nii kõrgeks, et mineraalid hakkavad sulama, saab moondekivimeist taas magma, mis tähendab, et üks kivimite ringe tsükkel sai täis.

Välja võib pakkuda palju erinevaid taolisi ringeid, kuid põhiidee on neil kõigil sama. Üks konkreetne mineraal ei pruugi muidugi kogu ringi täies mahus läbi teha. Näiteks kvartsiterad võivad olla korduvalt liivakivi koostises ja jälle mureneda, olemata vahepeal tard- või moondekivimite koostisosadeks.