Mine sisu juurde

Kasutaja:Perüton/liivakast

Allikas: Vikipeedia
Soome ajateenijad sõdurivannet andmas

Sõdurivanne on vanne, mille annab ajateenistuja või vabatahtlik riigi relvajõududesse astumisel ja amelikult sõduriks saamisel [1]. Eri riikides on vande sõnastus erinev, kuid ühine osa on truudus riigile ja kuulekus ülematele.

Sõdurivande ajalugu ulatub antiikaega või isegi kaugemale. Ateena linnriigis andsid sõjaväelist väljaõpet saavad noored Ephebose vande ning Vana-Roomas andsid sõdurid Sacramentumi, tõotades ustavust konsulitele ja hiljem keisrile. Vanim eestikeelne sõdurivanne pärineb 1535. aastast, mil sõdurivanne saksa keelest eesti keelde tõlgiti, tegemist on ka esimese eestikeelse õigusteadusliku dokumendiga [2].

Eesti sõdurivanne[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis annavad sõdurivande ajateenijad või elukutselised sõdurid sõduri baaskursuse lõpus (10 nädalat) [3]. Vande annavad ka Kaitseliidu vabatahtlikud, kui nad lõpetavad kaitseliidu sõduri baaskursuse (5 nädalavahetust) [4].

Vande andmise tseremoonia toimub kas sõjaväelinnakus või mõnes muus sümboolses kohas, näiteks annab Vahipataljon oma vande Jüriöö pargis. Tavaliselt kutsutakse tseremooniale ka ajateenijate sugulased [5].

Vande sõnastus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitseväeteenistuse seaduse järgi annavad kaitseväelased tegevteenistusse astumisel Eesti kaitseväelase tõotuse järgmises sõnastuses:

"Mina, (ees- ja perekonnanimi), tõotan jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral seadus mind rangelt karistab." [6]

Vanne aastatel 1918-1940[muuda | muuda lähteteksti]

"Mina tõotan ustavaks jääda Eesti demokraatlikule Vabariigile [...] igal ajal valmis olles lahingus langenud kaaslaste eeskujul riigi kasuks oma elu ohverdama." [7] (terviklik vande tekst pole teada)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Keele Instituut. "sõdurivanne". Vaadatud 06.06.2024.
  2. Justiitsministeerium (16.05.2018). "Reinsalu õiguskeelepäeval: selge õiguskeel on hea õigusloome lahutamatu osa". Vaadatud 06.06.2024.
  3. "Ligi 1000 ajateenijat lõpetasid sõduri baaskursuse ja annavad sõdurivande". Eesti Kaitsevägi. Vaadatud 18.12.2023.
  4. "Lääne malevas algas sõdurioskuste baaskursus". Kaitseliit. Vaadatud 18.12.2023.
  5. "Galerii: Vahipataljoni noorsõdurid andsid sõdurivande". Postimees. Vaadatud 18.12.2023.
  6. Riigi Teataja. "Kaitseväeteenistuse seaduse ja rahuaja riigikaitse seaduse muutmise ja täiendamise seadus". Vaadatud 06.06.2024.
  7. "Eestlased pole ajalooliselt tundmatu rahvas". Vaba Eestlane. Vaadatud 18.12.2023.