Kasutaja:Mikelsaar/Meeste viljatus

Allikas: Vikipeedia
Sperm sisenemas munarakku

Viljatus on kui ühe aasta jooksul elades suguelu regulaarselt ühe kindla partneriga ja rasestumisvastaseid vahendeid kasutamata pole õnnestunud naisel rasestuda.[1] Viljatuse põhjused jagunevad naisepoolseteks (30%) ja mehepoolseteks (30%) ning ka mõlemapoolseteks (30%), kuid mõnikord jääb ka põhjus teadmata (10%).[2] Eestis moodustasid kehavälise viljastamise meetodil sündinud lapsed 2022. aastal 5,9% kogu elussündide määrast.[3] Mehe viljakuse esmaseks hindamiseks tehakse spermaanalüüs. Ühe või mitme väärtuse langemine alla referentsi annab indikatsiooni uurida mehe viljakust edasi.[4] Spermaanalüüs iseenesest ei ole mehe viljakuse või viljatuse näitaja.[5]

Spermatogenees[muuda | muuda lähteteksti]

Spermid küpsevad seemnetorukestes, mis asetsevad munandites. Olulisteks rakkudeks on Sertoli rakud, millest spermatogoonid saavad toitaineid. Teised olulised rakud on Leydig rakud, mis toodavad luteiniseeriva hormooni (LH) stimuleerimisel androgeene nagu testosteroon, androsteendioon, DHEA (dehüdroepiandrosteroon). LH- d toodetakse hüpofüüsises vastuseks gonadotropiini vabastav hormoonile, mida omakorda toodab hüpotalamus. Spermide tekkimisel on viis olulist sammu. Esmalt on üks spermatogoon e algseemnerakk, mis esimese meioos teel muutub esmaseks spermatotsüüdiks, mis omakorda teise meioosi teel muutub teiseseks spermatotsüüdiks, millest omakorda tekivad spermatiidid. Spermatiidist tekib diferentseerumine teel lõpuks spermatosoid. See toimub seemnetorukeses väljastpoolt sissepoole luumenisse, kust spermid liiguvad edasi epididüümisesse, kus toimub nende lõplik küpsemine. Kogu protsess võtab aega umbes 74 päeva. [6]

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Meeste viljatuse põhjuseid on erinevaid ja mõned järgnevad on otseselt seotud munanditega, kus spermid küpsevad. Krüptorhism e munandi laskumishäire on seisund kui poisslapsel on mingil põhjusel (nt hormonaalsed häired) jäänud munand munandikotti laskumata. Kui munand ei ole õiges asukohas, ei toimi ka spermatogenees õigesti. Varikotseele e munandikoti veenilaiend, mis võib põhjustada vereringehäireid, mis omakorda mõjutavad spermatogeneesi.[7] Viljatust võivad põhjustada ka munandipõletik ehk orhiit ja munandimanuse põletik ehk epididümiit. [8]

Hormonaalsed viljatuse põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmani sündroom on kaasasündinud haigus, mis on iseloomult hüpogonadotroopne hüpogonadism.[9] Hüpotalamus ei tooda piisavalt gonadotropiini vabastavat hormooni, mistõttu ei toodeta piisavalt testosterooni. Hilineb puberteedi algus ja sellega sekundaarsete sugutunnuste väljaarenemine. Pigem harvem esinev haigus on hüperprolaktineemia mille puhul võib samuti välja kujuneda hüpogonadism, erektsioonihäired. Üks kaasasündinud viljatuse põhjustest on Klinefelteri sündroomSee on seisund, mille puhul on mehel üks lisa X-kromosoom. Teine kaasasündinud võimalik viljatuse põhjustaja on Y-kromosoomi mikrodeletsioonid. Olenevalt mikrodeletsiooni suurusest, on suurem ka testikulaarkahjustus. Alati ei ole selle deletsioonikandjal probleeme järglaste saamisega kuid siiski kandub mutatsioon meessoost lastele edasi. Viljatus võib kaasneda ka haiguse tsüstiline fibroos puhul kui seemnejuha on liigse sekreedi tõttu läbimatu või puudub üldse.

Elustiil ja ravimid[muuda | muuda lähteteksti]

Elustiili all peetakse silmas kahjulikke harjumusi nagu suitsetamine (nikotiinitoodete tarvitamine), alkoholi liigne tarvitamine, narkootikumide tarvitamine, liigne kehakaal ja väheliikuv, istuv eluviis[10]. Kokkupuude keskkonnasaaste ja mürkidega võib olla seotud spermide vähenenud hulga ja madalama kvaliteediga.[11] Sulfasalasiin põhjustab ajutist oligozoospermiat ja viljatust. Spirinolaktoon põhjustab kõrvaltoimena sugutungi vähenemist.[12] Tsüproterooni puhul on spermatogenees pärsitud, väheneb sugutung ja võimalik erektiilne düsfunktsioon.[13] Erinevad kanged ravimid, mida kasutatake vähiravi puhul, on ka viljakust kahjustava toimega. Sellisel puhul soovitatakse mehel enne raviga alustamist lasta oma seemnerakud külmutada.

Põletik[muuda | muuda lähteteksti]

Suguhaigused on põhjustatud erinevate patogeenide poolt nagu bakterid, viirused ja protozoa ning läbi erinevate patofüsioloogiliste mehhanismide võivad mõjutada mehe viljakust. Chlamydia trachomatis, Ureaplasma spp., inimese papilloomiviirus, hepatiit C, hepatiit B, HIV ja tsütomegaloviirus on seostatud madala sperma kvaliteediga ja vähenenud spermide kontsentratsiooni ja liikuvusega. [14] [15] Krooniline prostatiit ja krooniline väikevaagna valusündroom on seisundid, mida seostatakse vähenenud mehe viljakusega, täpsemini langenud spermaparameetritega. [16]

Mehe sugutrakti mikrobioota[muuda | muuda lähteteksti]

Järgmise põlvkonna sekveneerimine on meetod, mis annab uued mõõtmed mikrobioota uurimiseks.[17] Sellel meetodil teostatud uuringud annavad uudset informatsiooni nii meeste kui naiste sugutrakti mikroorganismide koosluste kohta. Sperma mikrobioota uurimisel on leitud, et just laktobatsillidel paistab olevat hea mõju sperma kvaliteedile.[18]Seemnevedelik sisaldab ühe uuringu järgi kõige enam liikide Firmicutes (firmikuudid), Bacteroidetes, Actinobacteria esindajaid. [19] Hetkel on aktuaalne mikroobikoosluste uuringute tegemine just paaridel, et teada saada, kuidas mikrobioota viljakust mõjutab. Viljatuid ja viljakaid paare uurivas teadustöös leiti samuti olevat just Lactobacillus crispatus hea mõju viljatusravi tulemuslikkusele.[20]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viljatusravi

Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/infertility
  2. ↑ https://www.eesti.ee/et/perekond/raseduse-planeerimine/viljatus-ja-kunstlik-viljastamine
  3. ↑ https://public.tableau.com/app/profile/tervise.arengu.instituut/viz/Viljatusravi/Viljatusravi
  4. ↑ Tennisberg, S. (2022). Meeste viljatuse põhjustest. Lege artis. 2 https://www.med24.ee/sites/default/files/legeartis_pdf/13_15_4.pdf
  5. ↑ Sepp, K. (2014). Meeste viljatus ja viljatusega seotud tegurid Eestis. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1f758a2f-87f5-459c-a463-1241553b10e9/content
  6. ↑ Holstein, A-F., Schulze, W. & Davidoff, M. (2003). Understanding spermatogenesis is a prerequisite for treatment. Reproductive Biology and Endocrinology 107 https://doi.org/10.1186/1477-7827-1-107
  7. ↑ Almekaty, K. M., Elsharkawy, A. M., Zahran, M. H., Ragab, M. ., Rashed, A. S., Soliman, M. M., Salem, K. A. & Ghaith, A. F. (2023). Bilaterality of varicocele: The overlooked culprit in male infertility. Case series study. Archives of Italian Urology and Andrology 95(3) https://doi.org/10.4081/aiua.2023.11580
  8. ↑ https://www.kliinikum.ee/meestekliinik/patsiendile/sagedamini-esinevad-meestehaigused/
  9. ↑ https://rarediseases.info.nih.gov/diseases/10771/kallmann-syndrome
  10. ↑ Anifandis, G., Bounartzi, T., Messini, C. I., Dafopoulus, K., Sotiriou, S. & Messinis, E. (2014). The impact of cigarette smoking and alcohol consumption on sperm parameters and sperm DNA fragmentation (SDF) measured by Halosperm(®). Archives of Gynecology and Obstretics 290(4) https://doi.org/10.1007/s00404-014-3281-x
  11. ↑ Gore AC, Chappell VA, Fenton SE, et al. EDC-2: The Endocrine Society's Second Scientific Statement on Endocrine-Disrupting Chemicals. Endocrine Reviews 2015;36(6):E1-E150. doi: 10.1210/er.2015-1010
  12. ↑ https://ravimiregister.ee/Data/PIL/PIL_1120824.pdf
  13. ↑ https://www.ravimiregister.ee/Data/PIL/PIL_1064124.pdf
  14. ↑ Fabrícia Gimenes 1, Raquel P Souza 1, Jaqueline C Bento 2, Jorge J V Teixeira 3, Silvya S Maria-Engler 4, Marcelo G Bonini 5, Marcia E L Consolaro 1 (2014). Male infertility: a public health issue caused by sexually transmitted pathogens. Nat Rev Urol. 11(12) DOI: 10.1038/nrurol.2014.285
  15. ↑ Jin Chen 1, Jinyu Chen 2, Yiwei Fang 1, Qiuzi Shen 1, Kai Zhao 1, Chunyan Liu 1, Huiping Zhang 1 (2023). Microbiology and immune mechanisms associated with male infertility. Frontiers in Immunology 21(14) DOI: 10.3389/fimmu.2023.1139450
  16. ↑ Andrea Graziani 1, Giuseppe Grande 1, Michel Martin 1, Giordana Ferraioli 2, Elena Colonnello 3 4, Massimo Iafrate 2, Fabrizio Dal Moro 2, Alberto Ferlin 1 (2023). Chronic Prostatitis/Chronic Pain Pelvic Syndrome and Male Infertility. Life 7;13(8) DOI: 10.3390/life13081700
  17. ↑ Peigen Chen, Yanqing Li, Xinning Zhu, Menghui Ma, Haicheng Chen, Junxian He, Xiaoyan Liang , Guihua Liu , Xing Yang (2023). Interaction between Host and Microbes in the Semen of Patients with Idiopathic Nonobstructive Azoospermia. Clinical Microbiology 11(1) https://doi.org/10.1128/spectrum.04365-22
  18. ↑ Farahani, L., Tharakan, T., Tet, Y., Ramsay, J. W., Yayasena, C. N., Minhas, S. (2020). The semen microbiome and its impact on sperm function and male fertility: A systematic review and meta-analysis. Andrology 9(1) https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/andr.12886
  19. ↑ Reet Mändar 1, Margus Punab 2, Natalja Borovkova 3, Eleri Lapp 3, Riinu Kiiker 4, Paul Korrovits 3, Andres Metspalu 5, Kaarel Krjutškov 6, Hiie Nõlvak 4, Jens-Konrad Preem 4, Kristjan Oopkaup 4, Andres Salumets 7, Jaak Truu 4 (2015). Complementary seminovaginal microbiome in couples. Res Microbiol 166(5) DOI: 10.1016/j.resmic.2015.03.009
  20. ↑ Koort, K., Sõsa, K., Türk, S., Lapp, E., Talving, E., Karits, P., Rosenstein, K., Jaagura, M., Sekavin, A., Sõritsa, D., Haldre, K., Karro, H., Korrovits, P., Salumets, A. & Mändar, R. (2023). Lactobacillus crispatus-dominated vaginal microbiome and Acinetobacter-dominated seminal microbiome support beneficial ART outcome. Acta Obstetricia et Gynecologica Scandinavica 102(7) https://doi.org/10.1111/aogs.14598
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Mikelsaar/Meeste_viljatus&oldid=6570743"