Spermaanalüüs

Spermaanalüüs on ejakulaadi ehk mehe seemnevedeliku analüüs, mida kasutatakse mehe viljastamisvõime hindamiseks. Spermaanalüüs on vajalik juhul, kui on alust kahtlustada mehe viljatust (ta ei saa lapsi) või on vaja otsustada, kas pärast vasektoomiat on tulemuseks patsiendi steriilsus (ta ei ole enam võimeline naist rasestama).

Usaldusväärsed tulemused saadakse, kui eelmisest seemnepurskest on möödas 3 kuni 5 päeva. Hoiduda tuleks alkoholi tarvitamisest. Kui patsient tarvitab ravimeid, peaks ta konsulteerima arstiga. Kõrge palavik (>38°C) viimase 3 kuu jooksul võib mõjutada analüüsi tulemust negatiivselt.

Laboratoorne uuring algab veeldumise uurimisest, mis reeglina toimub 15-30 minuti pärast. Mikroskoopiliselt uuritakse kontsentratsiooni, liikuvust, morfoloogiat ja tsütoloogiat. Spermaanalüüsi ei tehta tänapäeval kiirtestidega.

Sperma kogumine analüüsiks

Sperma tuleb koguda eelkaalutud steriilsesse nõusse. Sperma kogutakse uuritava poolt masturbatsiooni teel soovitavalt labori lähedal asuvas privaatruumis. Vajadusel võib analüüsi andmisel osaleda ka partner, kuid seejuures ei tohi olla kokkupuudet partneri limaskestadega (suu, suguelundid jne). Kui sperma kogumine ei õnnestu privaatruumis, võib seda teha kodus tingimusel, et sperma jõuab pärast seemnepurske toimumist vähemalt 1 tunni jooksul laborisse. Sel juhul peab patsient hoidma spermat oma ihu ligidal (nt püksivärvli vahel). Erandjuhtudel saab spermaproovi võtta seksi ajal kasutades selleks spetsiaalset laboratoorse kvaliteediga kondoomi.

Referentsväärtused WHO andmetel

Maailma Terviseorganisatsioon on välja andnud labori käsiraamatu, et ejakulaadi uurimismeetodit referentsväärtuste alusel standardiseerida. (1)

Standardiseeritud referentsväärtused:

• ejakulaadi maht: 2-5 ml
• pH: 7,2
• kontsentratsioon: 15 miljonit/ml
• spermatosoidide sisaldus: vähemalt 40 miljonit/ml
• liikuvus: AB ehk edasiliikuvad: 39%
• morfoloogia: normaalseid 4%
• spermatosoidide elulisuse ehk eosiini test: 50%
• antikehade test (mixed antiglobulin reaction ehk MAR-test): vähem kui 50% spermatosoide seotud antikehadega
• immuunantikehade test: vähem kui 50% spermatosoide seotud antikehadega
• ümarrakud: vähem kui 1 miljonit/ ml

Spermaanalüüsi markerid

Makroskoopilised ja füüsikalis-keemilised uuringud

Nende parameetrite hulka kuuluvad sperma välimuse, viskoossuse, veeldumisaja ja pH hindamine. Normaalne sperma on aluseline, happeline pH hävitab seemnerakud. Punane või pruunikas värvus võib tähendada, et spermas leidub verd. Ideaalseks peetakse, kui sperma hulk on minimaalselt 1,5 ml ja veeldumine kestab umbes 15-30 minutit. Vajadusel tohib spermat veeldumise soodustamiseks rahulike ringjate liigutustega loksutada. Kui sperma 1 tunni jooksul täielikult ei homogeniseeru, siis see fikseeritakse protokolli ja alustatakse mikroskoopiliste analüüsidega.

Mikroskoopilised uuringud

Spermatosoidide kontsentratsioon

Spermatosoidide kontsentratsioon on seemnerakkude ehk spermide arv ühes milliliitris spermas. Spermatosoidide kontsentratsiooni ejakulaadis loendatakse hemotsütomeetriga. Sagedamini loendatakse kontsentratsiooni faaskontrastmikroskoobi abil, kasutades spetsiaalset loenduskambrit (näiteks Neubaueri kamber). Selleks lahjendatakse spermat spetsiaalse lahusega. Vastavalt eelnevalt täheldatud spermide arvule natiivpreparaadis tuleb otsustada, kui suures hulgas lahuses tuleb spermat lahjendada. Lahjendatud sperma pannakse kambrisse, lastakse 5 minutit niiskuse käes seista ja siis loendatakse spermid mikroskoobi all. Pärast spermide loendust tuleb spermide kontsentratsioon välja arvutada lahjendusastme järgi.

Liikuvus

WHO andmetel (5) hinnatakse liikuvust 3 palli süsteemis:

1. progressiivsed ehk edasiliikuvad (AB)
2. mitteprogressiivsed ehk kohapeal liikuvad (C)
3. liikumatud (D)

Uuring viiakse läbi mikroskoopiliselt. Edasiliikuvad spermid liiguvad vähemalt 25 mikromeetrit sekundis 37 kraadi juures, minimaalselt 20 mikromeetrit sekundis 20 kraadi juures. Kohapeal liikuvateks loetakse sperme, mis liiguvad 5 mikromeetrit sekundis edasi ja tagasi. Liikuvust loetakse normaalseks, kui edasiliikuvaid sperme on enam kui 38%.

Morfoloogia

Eriline tähendus viljakuse uuringul on spermide kuju hindamisel, kuid referentsväärtuse suhtes pole kokkuleppele jõutud. 1992. aastal(2) on normaalse kujuga spermatosoidide hulgaks loetud 30%, hiljem on normväärtust langetatud 15%-le. Meetodit on püütud ühtlustada ja saavutada keskmine normväärtus(1).

Spermide morfoloogiat saab hinnata erinevate kriteeriumide järgi. Mikroskoopiliselt hinnatakse normaalse kujuga sperme, samuti vormimuutusi spermide peades, keskosades ja sabades ja spermide arenguvigu (topeltpeaga või -sabaga spermid).

WHO kriteeriumite kõrval on hindamiskriteeriumeid ka Krügeri järgi. (3) (4)

Ümarrakud

Kõik ümarad elemendid natiivpreparaadis. Loendatakse kambris nagu spermatosoidide kontsentratsiooni. Ümarrakkude kontsentratsiooni loetakse normaalseks, kui see on 1 miljon milliliitris või vähem. Ümarrakke diferentseeritakse rakkude eristamisega mikroskoopiliselt spetsiaalselt värvitud äigepreparaadis.

Tsütoloogia

Ümarrakkude eristamiseks tehakse spetsiaalse värvinguga äigepreparaat.

Tsütoloogias loendatakse:

1. Teised tuumaga rakud: nenede hulka kuuluvad spermatogeneesi rakud ja kõik muud tuumaga rakud, mille tsütoplasmas ei ole sõmerust
2. Neutrofiilid ehk põletikurakud – nende arv on oluline eesnäärmepõletiku või suguteede põletiku diagnostikas. Normaalseks loetakse, kui neutrofiile on 0,2 miljonit milliliitris.(WHO andmed)
3. Makrofaagid – monotsüüdid
4. Tuumata rakud

Vitaalsus ehk elulisus

Elulisust määratakse eosiiniga värvitud preparaadis, värvunud spermidesse on sisse tunginud rakumembraan.Mikroskoopiliselt loendatakse eosiiniga värvunud ja värvumata spermatosoidid. Elusad spermid ei ole eosiiniga värvunud.

Spermatosoididevastaste antiehade test

Spermatosoididevastaste antikehade tulemine seemnevedelikku võib samuti viljakust kahjustada („immunoloogiline infertiilsus“)(5). Antikehad sihivad end spermide vastu ja seovad endid spermide pea külge ja spermid aeglustuvad. Sellepärast nimetatakse uuringut sega antiglobuliini reaktsioon (Mixed antiglobulin reaktion) (MAR)) või antikehade test IgA ja IgG. Testi põhimõte seisneb selles, et antikehadega seotud spermatosoidid mikroskoobi all on nähtavad partiklitega seotuna. Partiklid on nähtavad kerajatena. Pooled liikuvad seemnerakud tohivad olla antikehadega ja partiklitega seotud.

Biokeemilised uuringud

Viiakse läbi vastavalt labori käsiraamatu juhendile, mis alltoodud tabelis on välja toodud. Kõrvalekalduvad väärtused näitavad eesnäärme, seemnejuhade ja seemnepõiekeste häireid.

Optimaalsed biokeemia testid ja normväärtused:

• α-Glukosidaas > 11 mU/lejakulaat
• Fruktoos > 13 µmol/l Ejakulaat
• Tsink > 2,4 µmol/l Ejakulaat

Spermaanalüüsi tulemuste interpreteerimine

Spermaanalüüsi tulemusi saab interpreteerida WHO-s kehtestatud reeglite alusel. Õigus interpreteerimiseks on ainult arstil.

Interpreteerimine referentsväärtuste alusel WHO järgi: (1)

• Normozoospermia-sperma referentsväärtused on normaalsed
• Oligozoospermia-sprematosoidide konsentratsioon <20 milj/ml
• Astenozoospermia-progressivselt liikuvaid (AB) sperme <50 %
• Teratozoospermia-morfoloogias normaalsete spermide arv normist madalam
• Oligoastenoteratozoospermia (OAT-sündroom)-esinevad üheskoos madal spermide konsentratsioon, langenud liikuvus ja morfoloogias madal normaalsete spermide arv
• Azoospermia-ejakulaadis sperme ei leidu
• Aspermia-ejakulaadi puudumine (seemnepurset ei toimu)

Teised kõrvalekalded:

• Multispermia (polüspermia)-sperma maht > 6 ml
• Hüpospermia (parvispermia)-sperma maht < 2 ml
• Krüptozoospermia- < 1 miljonit spermi/ml
• Hüperzoospermia- > 150 Mio. Spermi/ml
• Polüzoospermia- > 200 Mio. Spermi/ml
• Nekrozoospermia-kõik spermid liikumatud (D 100 %)

Kasutatud kirjandus

1.↑ a b c d World Health Organization. Laboratory manual for the examination of human semen and sperm–cervical mucus interaction, WHO 5th ed. WHO Juni 2010. 2.↑ a b World Health Organization. Laboratory manual for the examination of human semen and sperm–cervical mucus interaction, 3rd ed. Cambridge, Cambridge University Press, 1992. 3.↑ T.F. Kruger et al: New method of evaluating sperm morphology with predictive value for human in vitro fertilization. Urology, 1987 30(3), S. 248 - 51. PMID 3629768 4.↑ R. Menkveld, T.F. Kruger: Advantages of strict (Tygerberg) criteria for evaluation of sperm morphology. Int J Androl. 1995 (18), Suppl 2, S.36 - 42. Review. PMID 8719857 5.↑ K. Abshagen, H.M. Behre, T.G. Cooper, E. Nieschlag: Influence of sperm surface antibodies on spontaneous pregnancy rates, Fertility and Sterility, 70 (2),1998, S. 355 - 356 PMID 9696234