August Hollmann
Karl August Hollmann (2. veebruar 1801 Äksi – 31. august 1849 Tartu) oli Eesti vaimulik ja keelemees.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Õppis Tartus kreiskoolis ja gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1821–1824. Töötas seejärel koduõpetajana ja reisis Saksamaale, õppis filosoofiat Berliini Ülikoolis Georg Wilhelm Friedrich Hegeli ja Friedrich Daniel Ernst Schleiermacheri juures. Oli aastal 1827 tagasi Tartus, õppis aastal 1828 Tartu Ülikoolis filosoofiat ja aastal 1833 usuteadust. Ordineeriti 4. veebruaril 1834 õpetajaks. Oli aastatel 1834–1849 (introdutseeriti 25. veebruaril 1834) Puhja Püha Dionysiuse koguduse õpetaja. Suri aastal 1849 Tartus, maeti Puhja.
Keelemees[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjutas "Bemerk, über den Nominativ, Genetiv und Accusativ im Estnischen" (Verh. GEG II, 2). Selles võrdlemisi teravamõttelises töös läheb Hollmann lahku Helleri poolt esitatud deklinatsiooniõpetusest, et nominatiiv, genitiiv ja akusatiiv pole eesti keeles mitte kindlad käänded nagu ladina grammatikas, vaid modaliteedi vormid (definitiiv, relatiiv ja indefinitiiv). Neist kolmest Hollmanni modaliteedikujust loob Hollmann neli käänet: et nominatiiv, genitiiv, akusatiiv ja indefinitiiv, kusjuures akusatiiv omab kord nominatiivse, kord genitiivse kuju. Ühtlasi näitab Hollmann, et akusatiiv on kindel objektikääne. Samale seisukohale jõudis ka Eduard Ahrens oma süntaksis (ilmunud 1853).
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vend Rudolf Gustav Hollmann oli Karula- ja Rõuge Maarja koguduse õpetaja, vennapoeg Friedrich August Wilhelm Hollmann oli Rõuge Maarja koguduse õpetaja ja hiljem Liivimaa kindralsuperintendent, vennapojapoeg Franz Friedrich Reinhold Hollmann oli Maarja-Magdaleena- ja Rõuge Maarja koguduse õpetaja, hiljem Lätis Cēsise piirkonnas Liepkalne kihelkonnas Iršis (Hirschehofis) asunud saksa koloonia õpetaja. Tema äi Jakob Wilhelm Reinhold Everth oli Kodavere- ja Alatskivi koguduse õpetaja.