Rudolf Gustav Hollmann
Rudolf Gustav Hollmann (23. jaanuar 1798 Kangsti – 21. juuli 1858 Rõuge) oli Eesti vaimulik.
Sai algõpetuse koduõpetaja käe all. Õppis aastatel 1811–1814 Tartus kreiskoolis, aastatel 1814–1817 Tartus Gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1817–1820. Oli aastatel 1820–1822 koduõpetaja Pantene mõisas, Mazsalaca kihelkonnas (Väike-Salatsi kihelkonnas). Ordineeriti 11. veebruaril 1823 õpetajaks.
Oli aastatel 1823–1844 (introdutseeriti 18. märtsil 1823) Hargla koguduse õpetaja, aastatel 1844–1858 (introdutseeriti 17. detsembril 1844) Rõuge Maarja koguduse õpetaja[1].
1838. aastast oli Õpetatud Eesti Seltsi kaastöötaja. Kirjutas rea artikleid üksikute sõnade tähenduse ja sõnajuurte kohta. 1847. aastal ilmus temalt artikkel (Verh. GEG II, 1) "Ueber die estn. Declinationslehre d. Pastor Ahrens u. dr. Fählmann". Hollmann pooldab Faehlmanni seisukohta kui enam selgemat ja otstarbekohasemat, juhtides sealjuures tähelepanu Ahrensi poolt soovitatud deklinatsiooniklassi korralduse segasusele. Erilist tähelepanu eesti kooliajaloos nõuab Hollmanni poolt Inlandis (1847) esitatud kihelkonnakooli plaan[2].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vend Karl August Hollmann oli Puhja Püha Dionysiuse koguduse õpetaja, poeg Friedrich August Wilhelm Hollmann oli Rõuge Maarja koguduse õpetaja ja hiljem Liivimaa kindralsuperintendent, pojapoeg Franz Friedrich Reinhold Hollmann oli Maarja-Magdaleena ja Rõuge Maarja koguduse õpetaja, hiljem Lätis Cēsise piirkonnas Liepkalne kihelkonnas Iršis (saksa keeles Hirschenhof) asunud saksa koloonia õpetaja.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Rudolf Gustav Hollmann Eesti biograafilises andmebaasis ISIK