Franz Hollmann

Franz Friedrich Reinhold Hollmann (22. juuli/3. august 1865 Rõuge – 16. märts 1946 Lübeck) oli Eesti ja Läti vaimulik.

Hollmann õppis aastatel 1875–1884 Tartus eragümnaasiumis. Aastatel 1884–1885 töötas ta koduõpetajana Põlulas. Aastatel 1885–1890 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Prooviaastal oli ta Helme Maarja koguduses (Ernst Behse juures) ja Maarja-Magdaleena koguduses (Woldemar Mickwitzi juures). Ordineeriti 3. novembril 1891 Riias õpetajaks.

Ta oli aastatel 1891–1892 Maarja-Magdaleena koguduse adjunktõpetaja, aastatel 1892–1902 oli ta (introdutseeriti 12. aprillil 1892) sama koguduse õpetaja. Aastal 1892 oli ta neljaks kuuks pastoriametist kõrvaldatud (suspendeeritud), kuna viis läbi kiriklikke talitusi rekonvertiitidele (õigeusus pettunutele). Aastatel 1902–1918 oli ta Rõuge Maarja koguduse õpetaja.

Aastatel 1918–1919 oli ta Riias ooperimuusikuks, aastatel 1919–1920 oli ta Landeswehris välipastoriks. Aastatel 1920–1939 oli ta pastoriks (introdutseeriti 24. aprillil 1921) Irši saksa koloonias (Liepkalne kihelkonnas Cēsise maakonnas; praeguse haldusjaotuse järgi Koknese piirkonnas), sai aastal 1927 Liivimaa saksa praostiks.

Jäi aastal 1939 emerituuri. Emerituuris olles elas aastatel 1939–1945 Posenis, aastatel 1945–1946 Lübeckis.

Isiklikku

Tema isa Friedrich August Wilhelm Hollmann oli Rõuge Maarja koguduse õpetaja ja hiljem Liivimaa kindralsuperintendent, vanaisa Rudolf Gustav Hollmann oli Hargla- ja Rõuge Maarja koguduse õpetaja, vanaonu Karl August Hollmann oli Puhja Püha Dionysiuse koguduse õpetaja.