Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher

Allikas: Vikipeedia
Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher

Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher (21. november 176812. veebruar 1834) oli saksa teoloog ja filosoof. Teda peetakse 19. sajandi teoloogia isaks. Ta isa ja vanaisa olid pastorid. Schleiermacher sai herrnhuutliku kasvatuse, ent ta pöördus sellest aga varsti ära, minnes isaga riidu. Vanana pöördus hernhuutluse juurde tagasi. Õppis Halles filosoofiat ja teoloogiat. Seejärel sai ta pastoriks Berliinis.

Aastal 1799 ilmus ta raamat "Über die Religion". Selles üritas ta religiooni selle "haritud põlgajatele" põhjendada. Raamatus oli 5 peatükki:

  • Esimeses peatükis rääkis ta sellest, et religioon on iseseisev asi inimese vaimuelus. Usk ei ole mõtlemine ega tegutsemine, filosoofia ega käsud-keelud, vaid midagi muud.
  • Teises peatükis ütles Schleiermacher, et religioon on kõiksuse (universumi) kaemine, tunne.
  • Kolmandas peatükis seadis Schleiermacher kahtluse alla valgustuse ja religioonipedagoogika. Religiooni ei saa õpetada.
  • Neljandas peatükis avaldas ta oma arusaama kirikust. Nõudis kiriku ja riigi lahutamist. Usk peab olema vabatahtlik.
  • Viiendas peatükis rääkis erinevatest religioonidest. Vastandas positiivseid religioone "loomulikule", mõistuse religioonile. Üldist religiooni pole olemas. Jeesust peab mõistma, et teda uskuda, pärast seda ei ole aga Uut Testamenti üleüldse vaja. Kristlus on täiuslik religioon, kuna ta on kõigi, ka enese suhtes kriitiline.

Pärast raamatu avaldamist sai Schleiermacher tuntuks ja jätkas kirjutamist. Õpetas ka ülikoolis.

Schleiermacheriga sai teoloogia uue teadusteoreetilise aluse kui praktiline teadus; teoloogia uurib erinevaid asju ühest samast eeldusest, eesmärgiks on kiriku õige juhtimine. Teoloogia jaguneb:

  • praktiline teoloogia, mis toetub ajaloolisele (kuidas olla pastor);
  • ajalooline teoloogia (praegu kehtivast õpetusest ja sellest, kuidas sinna on jõutud);
  • filosoofiline teoloogia (räägib kristluse teooriast).

Schleiermacher uskus ka, et kristlusel ja religioonil on ka tuum, olemus. Selleks oli tal "absoluutse sõltuvuse tunne".