Kõnnu-käosulane

Allikas: Vikipeedia
Kõnnu-käosulane
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Põõsalindlased Sylviidae
või Acrocephalidae
Perekond: Käosulane Hippolais
Liik: Kõnnu-käosulane
Ladinakeelne nimetus
Hippolais languida
(Hemprich ja Ehrenberg, 1817)

Kõnnu-käosulane (Hippolais languida) on põõsalindlaste või Acrocephalidae sugukonda käosulase perekonda kuuluv linnuliik.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõnnu-käosulane on levinud Kesk-Aasias Kaspia merest idas ja Pärsia lahest põhjas, samuti paiguti Lähis-Idas Iisraelis ja Kagu-Türgis.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta on umbes 14 cm pikkune. Ülapool on kõnnu-käosulase sulestik on hall, alapool valkjas. Küünarsulgede heledad servad moodustavad tiivalaigu. Sugupooled on sarnased.[1]

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõnnu-käosulane elab põõsastikega liivasel ja kaljusel kõnnumaastikul tamariski- ja türnpuu tihnikutes nii tasandikel kui ka mägedes 1600 m kõrguseni.[1]

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taimeosadest tehtud kausikujuline pesa on põõsas 0,5–2 meetri kõrgusel maapinnast. Kurnas on neli kuni viis muna.[1]

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toiduks on peamiselt putukad.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Cramp, Stanley (toim.) 1992: The Birds of the Western Palearctic. Vol. VI Warblers. - Oxford University Press. Hong Kong.