Johann Friedrich (Pommeri)

Johann Friedrich (27. august 1542 – 9. veebruar 1600) oli Pommeri hertsog aastatel 1560–1600 ja Kammini (Kamień) piiskop aastatel 1556–1574. 1556. aastal piiskopiks valituna ja 1560. aastal hertsogkonna pärijaks saanult jäi ta kuni 1567. aastani oma vanaonu Barnim XI eestkoste alla.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Johann Friedrich oli Pommeri-Wolgasti hertsogi Philipp I kümnest lapsest vanim. 14-aastaselt valiti ta 29. augustil 1556 Kammini piiskopiks. Alates Johann Friedrichist hoidis Pommeri dünastia seda tiitlit kuni viimase hertsogi surmani 1637. aastal, lõpetades sellega piiskopkonna territooriumi märkimisväärse sõltumatuse ülejäänud Pommeri hertsogkonnast. 1560. aastal muudeti piiskopkonna valitsemist vastavalt.

Kui tema isa 14. veebruaril 1560 suri, sai Johann Friedrichist nimeliselt Pommeri hertsog, kuid ta oli ikka veel vanaonu Barnim XI eestkoste all. Kui tema ema määras Ulrich von Schwerini hertsogkonna administraatoriks, läks ta keiser Maximilian II õukonda Viinis ja osales sõjas Osmanite riigi vastu.

Pärast sõjast naasmist 1567. aastal asus Johann Friedrich ametisse Kammini piiskopina ja ka Pommeri hertsogina, mida ta ajutiselt jagas oma venna Bogislaw XIII-ga.

68-aastane Barnim XI otsustas 1569. aastal hertsogiametist taanduda ja hertsogkond jaotati 23. mail 1569 Jasenitzis (nüüd Police osa) sisemiselt Pommeri dünastia meessoost liikmete vahel, mille kiitis heaks Wollini (nüüd Wolin) maapäev. Johann Friedrich koos oma venna Barnim XII-ga sai Pommeri-Stettini, samas teised vennad Ernst Ludwig ja Bogislaw XIII said Pommeri-Wolgasti ning Kasimir VI sai Kammini piiskopkonna, mille ta Johann Friedrichilt 1574. aastal üle võttis. Kuna Bogislaw ja Barnim loobusid kohe oma osast ning neile kompenseeriti vastavalt Barthi ja Neuenkampi ning Rügenwalde valdustega, sai Johann Friedrich oma osa üksi valitseda.

Johann Friedrichil õnnestus ülendada Stettin (nüüd Szczecin) üheks vaid kolmest kohast, kus Ülem-Saksi ringkonnas oli vermimine lubatud, teised kaks olid Leipzig ja Berliin. Samuti vaidles ta vastu keiserlikule keelule kasutada münte väljastpoolt Saksa-Rooma riiki, väites, et see õõnestas tema hertsogkonna positsiooni piirikaubanduskeskusena.

1570. aastal võõrustas Johann Friedrich keiser Maximilian II nimel rahukonverentsi, mis lõpetas Põhjamaade seitsmeaastase sõja Rootsi ja Taani-Norra vahel. Ta oli keisri määratud vahendajate juht. Konverents lõppes Stettini rahu sõlmimisega.

1568. aastal alustas ta residentsi püstitamist Köslinisse (nüüd Koszalin). 1577. aastal ehitas ta itaalia renessanss-stiilis ümber Stettini residentsi, hävitades ja asendades sellega eelmise palee ja Püha Otto kiriku osi.

Johann Friedrich üritas ka Pommeri sõjalist staatust Ülem-Saksi ringkonnas Saksimaa ja Brandenburgi tasemele tõsta, kuid edutult. Tal ei õnnestunud kõrgemale auastmele jõuda, vaid ta jäi kolmandale auastmele Zugeordneter'i, Saksimaa Kreisoberst'i ja Brandenburgi Nachgeordneter'i järel. Samuti ei õnnestunud tal ringkonnakogus (Kreistag) saada heakskiitu Pommeri hertsogkonnale täiendava Zugeordneter'i ametikoha andmise kohta. Seetõttu keeldus Johann Friedrich oma kohustusliku rahalise osa maksmisest ringkonna kassasse (Kreiskasten).

Johann Friedrich parandas suhteid Brandenburgiga, abielludes Johann Georgi vanema tütre Erdmutiga (ka Erdmuthe; 26. juuni 1561 – 13. november 1623). Nad ei saanud lapsi.

Johann Friedrich suri 9. veebruaril 1600. Tema ootamatu surm Wolgasti peo ajal aitas kaasa apokalüptilistele hirmudele, mis olid eriti levinud 1600. aastal. Tema järglaseks sai Barnim XII, kes elas vennast vaid kolm aastat kauem.

Eelnev Martin Weiher	Kammini administraator 1557–1574	Järgnev Kasimir VI
Eelnev Philip I	Pommeri-Wolgasti hertsog 1560–1569 koos Barnim X Bogislaw XIII Ernst Ludwig	Järgnev Ernst Ludwig kui ainuvalitseja
Eelnev Barnim XI	Pommeri-Stettini hertsog 1569–1600	Järgnev Barnim XII